Jäljed liival enne vihmasadu

Teekond... 7.osa

2012-01-06T02:07:00.001+02:00

23. detsember 2011

Hommikul kuivatasin kôik asjad. Kuna päike oli vägatugev, tundus, et see läheb kiiresti. Ometi oli kell juba peaaegu 10, kuiasusin taas teele. Siit ka küsimus. Kuna keset päeva läheb päike väga palavaksja nii on kasulikum kôndida hommikuses jaheduses, siis äkki peaks ikkagi märjadasjad panema kotti ja varem teele asuma? Samas ei tasu riskida. Kui on vôimalikkuivatada, siis tuleb seda alati kohe teha? Ma ei tea päris vastust.

Sel hommikul teen veel ühe olulise muudatuse. Kunaeespool on wilderness ja ma pean siitsamast uuesti läbi tulema tagasiteel, siisvôin metsa alla ärapeidetuna maha jätta oma telgi, kaks veepudelit jakaartide-raamatute paki. Kokku on mahajäetud kraami vähemalt 5 kilo ja mul ontunne, et selga vôetud seljakott seevastu ei kaalu enam midagi. Taoline tunneaga teeb iga matkaselli alati rôômsaks. Väljaarvatud, kui oled kôrbes ja annaksidpalju, et saaksid tassida paari lisakilo vett.

Tee viis kohe mäkke ja läbi tiheda vihmast vettinudvôsa, mis mind kohe ka läbimärjaks tegi. Seal sain järsku ka aru, miksAustraalias kasutatakse matkamise tähistamiseks sôna “bushwalking”. Tôepoolest,pôôsastest läbisurumisega tuleb Sul igal juhul tegeleda, niipea kui suuremaltteelt kôrvale astuda. Oma varustuse puhul leian ainsa reservatsiooniga, et kuimu pôhjamaisesse loodusesse môeldud matkapüksid saavad märjaks, siis hakkavadnad raskelt liibuma jalgade ümber, ning muutuvad takistavaks just mäkketôusul,kus sa pead igal juhul jalgu veidi tôstma. Seepärast on vist tôesti paremproovida vanade oz-i matkahullude kombinatsiooni lühikestest pükstest jageiteritest.

Umbes 1300 meetri kôrgusel jôuan ma sohu. AustraaliaAlpid on väga vanad ja kulunud mäed, mis toimib sarnaselt ka nende mägijärvedekohta. Need on lihtsalt kinni kasvanud ôôdsuva pinnasega soodeks ja rabadeks.Kergema seljakotiga on tulek lihtne olnud ja ma ei soovi isegi teha pausi, kuijôuan soosaarele, mida teinekord on kasutatud ka telkimisplatsina. Täna ei olesiin kedagi, aga ümbrus on teadagi maaliline. Platsilt ära minnes kaotan rajaesimest korda tôsiselt silmist. Lähen paarkümmend meetrit mööda mingitloomarada ja siis järsku lôpeb see otsa. Trambrin vasakule ja paremale – eimidagi. Äraeksimist ma ei karda. Kaardi järgi läheb rada loodesse ja sealeespool on umbes 2 kilomeetri kaugusel kas jôgi vôi sellega ristuvlooduskaitseala rangerite tee. Samas ei meeldi mulle väga môte hakata siin sooslihtsalt suuna järgi madistama. Otsustan, et teen ümber laagripaiga, kuiviimase kindla punkti, umbes 100 meetri kauguselt ühe poolringi. Varem vôihiljem peaksin minu tee nii ristuma tôelise rajaga. Jôuan käjja ligi 50meetrit ja tôepoolest avastan enda ees väga selgelt sissetambitud raja.

Selles osas metsas on nüüd selgelt näha mitmeidsiinsete mustade sipelgate savist pilvelôhkujaid ehk ligi pooleteise meetrikôrguseid oranzhe koonuseid.

Nii reipalt kôndides märkan, et teisel pool orgu tulebmulle mäeotsas vastu väga sünge pilv. “Good day, how do you do,” küsinviisakalt. Pilv raksatab vastuseks ja alustab ühte neist troopilistestvihmadest, mida ükski matkasell eriti ei armasta. Ma olin just ära kuivanud,nii et nüüd panin jope kiiresti selga. Tegemist on veidi liiga raske Nike’ispordijopega, mis ei ole spetsiaalselt ette nähtud pikemaks vihmapeletamiseks.Mina vôtsin ta kaasa seepärast, et olin selle ära rikkunud Klassi teleseriaali tegemisel kogematamingit väga tugevat värvi selle varukatele raputades, siis kui püüdsinkunstnikku aidata. Môtlesin, et kesse metsas ikka küsib, mis maalritöôd mateen. Igal juhul on taas ôige pea tunne, et jopest ei ole mingit kasu, kuipôôsad suruvad oma märjad oksad hellalt su ümber ja mägine äike laseb lisakskôigele järsku ka hernesuurusi raheteri sadada. Rada mu ees muutub liivakeerutavaks väikeseks jôeks. Kas jääda seisma ja oodata? Tean, et kolmekilomeetri kaugusel peaks olema looduskaitseala ranger’ite hütt. Selle poole masiis raevukalt marsingi, samal ajal môtiskledes, et vôib-olla ei ole kôigetargem idee mägedes äikese ajal liikuda...

Ühel hetkel jôuan pôôsastest välja ja minu ees onjärjekordne org, mida kaunistab justnimelt seesama vihm. Teepeale jääb ristijôgi, täpselt nagu kaart oli lubanud. Koos vihmaga on veetase tôusnud. Pistanmatkakepi vette, see pakub juba kalda ääres selgelt üle pôlve sügavust. Samaspeaks see olema kaardi järgi koolmekoht. Kuna ma olen niigi läbimärg, siisotsustan, et ei ole mingit pôhjust korraks riideid seljast vôtta.

Matkakeppidegateed kombates astun üsna kiire vooluga mägijôkke. Önneks ei ulatu veetase kaüle puusa, nii et seljakott jääb puutumata. Teisel pool jôge vaatavad mind aga juba uudishimulikudkängurud. Ma ei suuda kiusatusele vastu panna ja filmin ja pildistan neid. Hoolimata külmast jôuan môtelda, etAlexandre Milne pidi olema näinud päris kängurusuid, sest emade ja väikesteRuude suhe on täpselt selline, nagu “Karupoeg Puhhi” raamatus kirjeldatud.Mônikord on väike Ruu hopsti kukrusse hüppanud nii, et sealt paistavad väljaainult ta jalad. Mônikord aga keerab ta ennast ringi ja sööb siis rohtu samalajal, kui ema kummardab. Pärast viljastamist sünnitab känguru poja peale umbes35 päeva kestnud rasedust. Sealt edasi on aga väike Ruu kukrus veel umbes 11kuud, aga ka siis ei pruugi ta kohe ära minna. Nägin ka kuidas üks jubasuhteliselt kogukas memmepoeg üritas uuesti kukrusse pugeda ja ema tegi imaesikäppadega tema suunas seepeale kratsivaid liigutusi, et teda eemale ajada.On aeg hakata iseseisvalt elama, järeltulija!

Vaadates känguru esikäppasid, mis on üsna mitmefunktsiooniga ja päris osavad, môtlen ma, et ôigupoolest on kängurud juesimesed imetajad, kes on tôusnud elama tagajalgadele. Nagu kunagi üks bioloogtähendas, olid sipelgad esimesed olevused, kelle ühiskonnast toimus tööjaotus,mis potentsiaalselt andis neile suure evolutsioonilise eelise. On olemas koguniüks ulmejutt, kus inimesed satuvad marsile, aga sealsed intelligentsed elanikudon justnimelt sipelgad. Praegu tundub mulle, et kängurud on omal imelikul moelhästi inimlikult äratuntavate emotsioonidega.

Vihm on just lôppenud.

Kuid aitab juba loodustunnist. Rangerite hütt olikorralikult lukustatud, kuid ônneks oli ukse ees väike verandamoodikatusealune. Seal vahetan riided, et nüüd veidi sooja saada. See on esimenekord kogu matka jooksul, kus ma panen selga fliisi. Aga ikka on veel külm.Lôdisen ja môtlen. Söön igaks juhuks paar müslibatooni, et energiat saada.Öigupoolest praegu saan aru, ka kogu olukorra suhtelisest ohtlikusest. Kaparima tahtmise juures on lähim inimasundus minu juurest vähemalt kahe päevakaugusel. Telefonil levi ei ole. Lootus, et keegi praegu sinna tuleb, vahetultenne jôule, on väga väike. Järelikult ma pean ise igal juhul hakkama saama. Niima siis keksin jalalt jalale ja ootan. Tunni. Kaks. Ja siis jääb vihm järele.Maa aurab ja ka päike tuleb uuesti välja. Pakin märja joppe seljakoti peale javeidi niiske fliisi seljakoti sisse ja lähen edasi. Kui juba kôndida, siisannab liikumine sooja. Vahepeal olin ka sokkidest vee välja väänanud, kuidtossude kuivatamisel ei ole môtet. Nüüd hakkan aru saama, et olen endalemuretsenud tôelised imejalanôud, sest mul ei ole ikka veel ühtegi villi.Öigupoolest tuleb esimene vill hoppis näpu peale, sest ka matkakepi viibutaminehôôrub vastu nahka.

Seda pilti mina ei teinud, aga sellist "ussi" nägin küll.

Tundub, et floora ja fauna muutuvad veidi. Näen nüüdka teist liiki kängurusid. Nad väiksemad, aremad ja palju kiiremad. Raamatujärgi tuleks neid kutsuda koguni wallaby-deks. Ma ei julge ütelda, kas tegemiston soo vôi mägi wallaby’ga. Paar kilomeetrit astutud, näed silmanurgast,kuidaspaar meetrit minust eespool midagi musta voogab rohu sees. Välgust rabatunapeatun. Lapse käsivarre jämedune must madu kaob head-aega ütlemata kôrge rohusisse. See on punakôhuline must madu. Mürgine, aga mitte tingimata eluohtlik.Arvestades, et mul ei ole mingit vôimalust abi kutsuda vôi ise mürgiannusegaarstini jalutada, ei ole mul midagi selle vastu, et ta endale kusagil mujaltegevust leiab. Natuke järele môeldes, tundus selle mao tegevus täpsesvastavuses loodusraamatule. Ka temal oli olnud külm vihma ajal ning ta tuli teepeale päikese kätte leesitama, sest kuni kuulis raskesammulise saarlaselähenemist.

Seejärel läheb tee uuesti mäkke. Väga raskelt lähebmäkke. Läheb nii, nagu Eestis ei lähe kunagi. Korraga on tôusu jälle 500meetrit. Ümberringi on kaardi järgi wilderness, kus ei ole isegi enamlooduspargile tavalist rajamärgistust. Küll aga on esimese kuru harjal ...helikopteri maandumisplats. Nii pean ma vähemalt uskuma raamatut, et suurtestpuudest puhastatud umbes 50 meetri läbimööduga vôsastunud lagendik, on môeldudhelikopteri maandumiseks. Väga huvitav. Teisel pool kuru jôuan veel ühe rabani, kus kasvab kanarbik ja puud onväändunud nagu nôjafilmi dekoratsioonis.

Sel ôhtul on tuju hea ja maastik vaheldusrikkaltaina ilusam. Öhus on ka punaste peade ja kôhtudega papagoisid, keda ma ei oskamääratleda. Vahetult enne päikeseloojangut jôuan Oldfieldi hütini. Täna on seeainult minu päralt. Hütis on kaks tuba, kus on vôimalik pôrandal magada ja ühestoas ka kamin – kolle. Teen endale nüüd ühe pakisupi. Kurri kana supi, millelelisan veel paki hiina nuudleid. Tulemus oli üpris vürtsikas, nii et pidinkôvasti vett peale jooma. Ja siissaabub ka rahu, nagu ikka kui sa ahju ees tuld vaatad.

See inimene, kes on 23. Detsembril kusagil Austraaliatühjuses üks kamina ees, peab olema veidi imelik. Ma ühteaegu olen ja ei oleônnelik. Sel aastal valmis mul film, mida ma tegelikult olin soovinud teha juba10 aastat, sest tolle Croissanti esimest ideed tutvustasin oma ôppejôududeleAmeerikas juba 1999. aastal. Lihtne film, aga selle ettevalmistamine oli kuialandlikkuse ülikool vôi “läbi kôrbe minek”. Kuna meie projekti lükati mitmeid kordi tagasi Prantsusmaal, siis pidin ju seda kuidagi endale seletama. Üks oli selge, selle rezhissööri ideed ei müünud ennast hästi ja see sundis endas palju kahtlema. Ja nüüd, kui film on valmis, siisei tea ma loomulikult enam, kas kôik ohverdused selle nimel väärisid ühte elu,mis mul on elada. Jah, sel aastal juhtus veel nii môndagi. Ka isiklikus elus.
Taevas on jällegitäiesti selge. Ja omal moel ka minu pea. Ma tahaks kohe hakata ümber kirjutamaoma uut stsenaariumi. Tahaks nüüd kohe uuesti tööle hakata ja tegelikult ongiraske matkata, kui Sa tahaksid kohe jälle kirjutama hakata... Aga just sedatunnet oligi vaja, et vôiksin asuda tagasiteele. 3 päeva tsivilisatsioonini.

Kui ma juba magasin, äratas mind krabistamine. Paninpealambi tule pôlema ja märkasin väga paksu kassi suurust opossumit mulle vastuvaatamas. Tema väga suured silmad olid veidi nôutud. Igal juhul ei arvanud tasugugi, et peaks nüüd kohe ära jooksma. Urisesid looma moodi. See teda eiheidutanud. Seejärel haarasin pôlemata jäänud oksa. Nüüd loivas ta laisaltteise tuppa. Häirituna läksin talle sinna järgi, kuid esimese hooga ei näinudteda kusagil. Alles hiljem taipasin üles vaadata. See paks kass jooksisüllatavalt väledalt mööda seina, kuni lôpuks kadus katuselaudade vahele.

Kuid te arvate, et lugu sellega lôppes, siis eksite.Kuna ta oli minu toidupakist välja kiskunud teise karri supi paki, siis jätsinselle sinnasamasse. Ülejäänud toidu keerasin korralikumalt kokku ja peitsin seljakotisügavusse. Neetud unehäirija tuli veel kolm korda tagasi, viimase korra eelseadsin aga valmis fotoaparaadi, et vähemalt mingit tolku tema käikudest oleks.Välklambi sähvatus oli lôpuks aga ka tema jaoks liig. Igal juhul sain magadahommikuni, mil leidsin maja eest tühjad söödud pakisupi ümbrise. Vaene loom, môtlesinhommikuvalgues. Ma loodan, et Sa selle karri siiski üle elad.

Sellega ma ka oma Austraalia blogi lôpetan praegu.Sest töö vajab nüüd tegemist. Kokku tuli mul kilomeetreid 147, sest tagasiteeljôudsin veel käjja ka Austraalia kôrgeima tipu, Kosciuszko mäe, otsas. Ikkavihmaga. Ja siis sôitsin autoga mere äärde. Aga muidugi tahaks ühel päeval tagasisinna, sest ma alles sain jälle matkamaitse suhu. Ja esimene vill jalgadeletekkis alles 6. päeval. Sel viimasel päeval juhtus lôpuks ka see, et nägin goannat ja kôrvetasin ennast päikese käes väheke ära.

Ma arvan, et on aeg asuda tagasiteele. Viimaseks filmiks valisin 5. päeval tehtud pildi, mis meenutas järsku, et "Mad Max" oli ju ka Austraalia film. Huvitav on vaid see, et rezhissöör George Miller on praegu maailmale rohkem tuntud kui "Happy feet" produtsent ja lavastaja. Omamoodi ongi Austraalia sümboliks, kus üks immigrantide ühiskond igatses Euroopat, pani oma linnadele ja tänavatele Euroopa nimesid, nende kôrgeim mäetipp on nimetatud poola iseseisvuskangelase järgi ja ometi ütlesid austraalased II maailmasôja ajal Inglismaale, et nad ei saada enam sôdureid Euroopasse, sest Vaikne Ookean oli ise kujunenud strateegiliseks liivakastiks. Sealt edasi on Austraalia liikunud aina USA suunas. Nii nagu enamus nende edukatest filmilavastajatest.

Mina aga lähen mööda seda teed koju.

Teekond... 6. osa

2012-01-05T05:10:00.000+02:00

Teine päev rajal.

22. dets. 2011

Kell 8.35. Aeg on teele asuda. Ümberringi on valge pilv.

Hommik on udune ja kogu öö oli sadanud. Kôrgust eiole kuigi palju. GPS näitab vaid 1323 m, aga ma olen ikkagi pilve sees. Ööjooksul selgus, et maapind oli telgi all ikka veidi kaldu ja nii ma kippusinlibisema jalgadega vastu telgi äärt. Selle tulemusena, oli nüüd magamiskottjalgade juurest üsna märg. Märgade asjade kotti pakkimine ei ole kindlasti see,mis matkaselli tuju rôômsaks teeb. Rahulolu tekitas ainult see, et minu môteehitada telkmantlist telgile teine kiht, oli kokkuvôttes edukas, sest vähemalttelgi lagi ei olnud läbi lasknud. Üsna kurjalt kihistades vôtsin ka täiestikuiva seljakoti välikäimlast välja. Hea seegi.

Eilne distant oli avalöögina juba seedimise segipaisanud. Nii ei tahtnudki ma hommikul palju muud, kui kahte müslibatooni.Päevas vôisin neid endale lubada viis. See oli hea, sest sööki oli niigipiiratudud koguses kaasas. Ka minu uued Salomoni saapad olid väga mônused, sestjalgades ei olnud mingit märki tulevastest villidest. Vôis jälle teele asuda,teadmisega, et täna sisenen juba alale, kus ei ole enam autode pinnasteesid.

Esialgne tee viis mäest alla, kus kohe kohtusin ühenoorte inimeste paariga. Neil oli keel vestil, aga nad jôudsid siiski uhkusegaütelda, et ka nemad on läbinud kogu raja Walhallast saadik. (655 km) Tundsinvaikselt kadedust, aga märkisin endamisi, et nende varustus sarnanes üsnagiminu omale, nii et vähemalt selles suhtes on kôik korras.

Minu tee viis orgu. Laskumist 400 meetrit, mistundub taolisel matkal alati kuidagi raiskamisena. Kui ronida, siis ronida.Miks peab vahepeal ka laskuma, eriti teades, et pärast tuleb uuesti ronida. Selhetkel aga turgatas mulle pähe ootamatu ja ebameeldiv môte. Samas temposliikudes jôuan ma Kiandrasse küll jôulujärgsel päeval. Kirjelduste järgi ontegemist täiesti mahajäetud kohaga, kus vaid tööpäeviti asub kiirtee tehnilinedepoo. Oluline oli aga see, et järsku kujutasin ette, et asun mingi tee ääres,kus keegi ei soovi mind peale vôtta, sest kôik môistlikud inimesed on jôulusespere rüppes. Ja nii ma nägin ennast seal istumas, ilma et pääseksin ôigel ajaltagasi Canberrasse. Samal hetkel sain aru, et olin teinud olulise vea.Tegelikult oleks palju motiveerivam olnud sôita kohe alguses kuhugi kaugusesseja hakata sealt vaikselt tsivilisatsiooni poole tulema. Mida nüüd teha?

Motivatsioonile oli see tôsine madalrôhkkond. Pidinendale veelkord seletama, mis on kôige tähtsam minu retkes? Kordan, see onlihtsalt liikumine. Pigem sportlik sooritus ja vôimalus olla keset loodust,mitte kuhugi pärale jôudmine. Teen käigupealt oma plaani ringi. Lähen kolmpäeva tundmatusse ja siis hakkan sealt tagasi tulema. Kui vähegi vôimalik, siismingit muud teed pidi. Nii jääb 7. päev varusse. Niipea, kui iseendaga rahutehtud, vôisin jälle edasi minna.

Nii jôudsin Orroli orgu. Muuseas, olin mööda tulnudendiste kosmose sidejaamade asukohast. Paberite järgi asusid NASA-l justsealkandis môned jaamad, mille abil muuhulgas peeti sidet ka ameeriklaste kuupealkäimisega 1969. aastal. Praegu ei ole seal enam 20 aastat midagi. See on ikkakummaline maa. Ühest küljest on tema valge inimese ajalugu väga lühikene –napilt 200 aastat ja teisest küljest matkan siin mööda maastikku, kus kohanimedpeegeldavad kunagi asunud elu, mis nüüd on hüljatud. Näiteks orgu jôudes viisrada mööda kunagise taluniku hüttist, mida keegi enam ei kasuta. Kohanimed agakônelevad Preeriakoera ojast, Surnud hobuse mäekurust jne. Justkui juba praeguoleks Austraalias meenutada juba kadunud idüllilist kuldaega...

Orroli org on koduks sadakonnale Austraalia Idahallile kängurule. Nüüd oli neid juba selgemini näha kümne-kahekümne pealisteskarjades puudevilus külitamas. Aeg ajalt môned asutasid ennast midagi huvitavamat tegema ja siis oli neil aega ka mind vaadata. Seejärel me vaatasime üksteist vastastikku. Minu tulek neid eriti ei häirinud. Keset orgutiirutasid aga ka suured valged linnud, mida ma esimese hooga oleksin isegilühikaelalisteks luikedeks pidanud, aga nende lend oli liiga kiire. Veidilähemale jôudes nägin, et tegemist oli suurte papagoidega, kellel valge kehakohale oli laubale sobitatud kollased ilusuled. Raamatute järgi ma arvaks, et tegemist oli Väikese Corellanimelise linnuga. Muudest lindudest olin juba varem aru saanud, et harakaid onneil palju ja nad teevad kôige kummalisemalt musikaalseid hääli, samal ajal kuiüks teatud tüüpi vareseid määgivad nagu ärajoonud häältega lambad. Minulemmikud olid ikkagi kängurud. Üks ema hüppas mulle veidi uudishimulikultligemale. Jah, uudishimulikud on nad küll. Väike ruu vaatas ka kukrust välja karaputas pead. Ilmselt kärbeste pärast, keda siin orus oli palju. Samal ajal kuiema hakkas ühel hetkel oma esikäppadega pead sügama viisil, mida kasutavadtavaliselt multifilmide loomad. Pärisloomad nii nunnumeetri aldid tavaliselt eiole.

Liigun Cotteri kuru poole. Rada keerab nüüd tôestilooduspargi rangerite pinnasteest kôrvale ja kulgeb edasi juba tihedatepôôsaste sees. Ja vaikselt jälle mäest ülesse. Just enne seda oli päike väljatulnud ja ma môtlesin, et kuivatan kôndides oma magamiskotti, mille olinkinnitanud seljakoti ülemisele osale. See oli vale otsus. Eelmise öölausvihmast oli kogu vôsa ikka veel märg, nii et päikesest hoolimata olinvarsti üleni vettinud. Korraga môtlesin vôrdluseks Malaisia vôi Indoneesiametsades peetud partisanisôdadele. Nähtavus on sisuliselt 0, sest tihe vôsa onkôrgem kui inimene. Kohati ei näe ma ka eespool asuvat rada. Kuidas küllsellises vôsas sôditakse? Hoian matkakeppe ettepoole suunatuna, et nadpaljastavad eespool natuke maapinda ja selle järgi oskan aimata, kuhu rada suubub.Orjenteeruda oleks sellises metsas ka raske, sest kui taevas on pilves, ei olevôsast välja näha ka mingeid olulisi orjentiire.

Siin on rada hetkel, kui seda veel pôôsaste seest näha vôis.

Mingil hetkel jôuan jôuan väiksema künka otsa, sesttee edasi enam ei tôuse. Kogu selle aja olen meelega kôvasti ragistanud, sestmaod on ju üldiselt pigem ujedad loomad ja liiguvad mu teelt ära, kui nadkuulevad raskeid samme. Igaks juhuks koputan mahakukkunud puu rondile, etvaadata, kas keegi sealt minu tulekule reageeriks. Kui seda keegi ei tee, siisprantsatan istuma. Selle reegli olin juba ära ôppinud. Enne istumist, koputaveidi maapinda, sest esimese korraga olin sipelgapessa istunud. Siinsed mustadsipelgad elavadki peamiselt maa sees. Vôi siis teevad savist koonuseid nagutermiidid. (ma igaks juhuks sellest rohkem ei räägi, sest putukateadlane ei olema kindlasti) Niipea, kui raskelt istun ja lôôtsutades tardun, märkan kôikeseda, mida liikudes ei näe. Alusmetselab. Väikesi viiesentimeetriseid sisalikke jookseb siin ja seal. Alpine waterskink, ütleb nende kohta raamat.

Camelback on kinnitatud seljakoti küljele.
Kôrval on veel näha varu veepudelit.
Ja üleval vihmaks valmis olevat jopet.

Samas avastan ka kaardilt, et paari kilomeetripärast ristub minu rajaga Sawpit oja, kust soovitatakse vett vôtta. Öigupoolestsaan aru järsku, et praeguse vihmaga ei ole veega tôesti probleeme. Olin jubaterve päeva tarbinud ka ühest teisest ojast vôetud vett, mille sisse olinlasknud kaks veepuhastutabletti ja esialgu ma veel mürgituse jälgi ei tundnud.(Ehkki giidid olid hoiatanud, et rebased ja dingod jätavad teinekord ojadesseüsna ebameeldivaid baktereid. Muidu olevat aga mägede vesi pigem puhas.) Seemôte viib aga järgmiseni. Järelikult ei pruugi mul kaasas kanda lisa veepudelitesoma 3 liitriga ehk 3 kilogrammiga. Lisaks hakkab mulle tunduma, et ka mu telkon pahatahtlike inimeste poolt liiga raskeks ehitatud. Esialgu vabanenveepudeli veest, sest mu Camelback on veel peaaegu täis. Päevas joon umbes 3liitrit vett ja sellega pean järelikult arvestama, aga praegu näen kaardil, etmul on iga päev vähemalt kaks veevôtuks sobilikku jôge vôi oja . Nälga agatôesti ei ole. Söön taas 2 müslibatooni ja sunnin ennast sinna juurde haukamaCorizo vorstist ühte poolt.

Vôsas rahmeldamine üldiselt motivatsiooni ei tôsta.Kui ma jôuan ojani, saan aru, et ka mu Salomoni Gore-tex saapad on täiestimärjad ja see môjub kui ootamatult vilkuma hakkav punane lambiketuumaelektrijaamas. Soojad märjad jalad on parim vôimalus matk pôrguks muuta,sest just nii tulevad villid. Läbinud ainult 15 kilomeetrit jään masinnasamasse kella 6 ajal laagrisse, et oma varustust kuivatada. Kunaloojanguni on 2,5 tundi jôuan avastada, et minu kaasavôetud kaardid on nüüdtäiesti kasutud ja lisaks kaaluvad nad koos Australian Wildlife Key Guide’igakindlasti oma kilo. Jôudu oleks veel, et edasi minna, aga veidi süngelt otsustan, et mul ei ole kiiret kuhugi. Asi, mis mind tôsiselt üllatab on see, et liikumiskiirus on tôesti vaid umbes 2 kilomeetrit tunnis, hoolimata sellest, et teoreetiliselt liigun ettekäidud raja peal. Sarnast kiirust arvestatakse ka näiteks Eesti käitseväes metsas liikumiseks. Ma ei ole sugugi laiselnud, sest lisaks veele tunnen, et mu riiete vesi on segunenud soolase higiga.

Nii nägi minu ehitis välja hommikul,kui telk ei olnud enam trimmis.

Öhtune udu mähib mind keset vôsa pehmesse vatti.Tuju ei ole eriti hea. Loodan, et môni Austraalia kuulsatest madudest ei sooviminu telgiga tutvust teha. Seejärel môtlen aga juba meeleheitlikult, et kuitäna öösel sajab sama moodi kui eile, siis hakkan kohe tagasi astuma. Igaljuhul olen tsivilisatsioonist juba kahe päeva kaugusel. Samas otsustan selöösel veelgi parandada telgi ja telkmantli sünergiat. Igale matkale tuleb kaasavôtta veidi nööri, millega ei peagi kohe midagi peale hakkama, veidi pehmettraati ja isoleerpaela (gaffers tape). Nii valmib minul ehitis, mida üldiseltvôib pigem näha metsaskäimise ôpikutes päriselus. Olen selle üle uhke. Veidihiljem hakkabki sadama. Uni aga tuleb sügav niipea, kui pea padjaks pandudjopele asetan.

Umbes kell 3 öösel ärkan ülesse. Taevas on jälleselgemast selgem. Lasen välja oma vett ja korraga on müstiliselt hea. Hirmu eiolegi. Aga kas sooviksin seda hetke jagada. Kui mul oleks vôluvôim ja lennutaksin kellegi oma lähedastest, siis ilmselt usuk too, et olen pahatahtlik. Pime ja niiske. Môtlen ühele tüdrukule, kes hoolitses hiljuti Poolas Ale Kino! festivalil rahvusvahelise zhürii eest. Väga kummaline tüdruk. Ta tôesti armastas vägivalda filmides, luges Stanislaw Lemi ulmeromaane, väitis, et vihkab lapsi ja satub ärevusse, kui ta kaaslane ei käi tänaval temast paremal pool. Kuid üle kôige ta vihkab seda, kui keegi vôôras teda peomeeleolus sôbralikult ôlale vôi käsivarrele patsutab. Kui seda tegi môni pahaaimamatu prantslane vôi itaallane, läks see tüdruk üleni kangeks ja üldiselt ütles, et see talle ei meeldi. Kui zhürii liikmed jäid kuhugi hiljaks, täitis tema silmi pôlgus ja katastroof. Ma arvasin hulk aega, et see on mingi kompleks, sest tema vanemate abielu oli ônnelik ja lapsepôlv idülliline. Veidi hirmutav, eks ole? Ja ometi ta nuttis, kui festival läbi sai ja tema hoolealused ära lendasid. Mine nüüd vôta kinni, mida inimene tahab.

Mina muidugi lähen homme edasi ja mitte tagasi.

Hommik jälle udus. Eespool on mägi, mida pean ületama.

Teekond... 5.osa

2012-01-04T06:06:00.000+02:00

Esimene päev rajal

20. dets.2011

Seljakott ei tundunudki esimese hooga väga raske.Igaks juhuks olin kaasa vôtnud ka veel kaks liitrist veepudelit, sest üksgiididest hoiatas, et teepeal ei pruugi olla lihtne vee leidmisega. Ees ootavmaastik oli selgelt erinev mahedelt lôunamaine ja mäedki ei tundunud olevateriti suured. Veidi enne äraminekut vestlesin veidi ka looduspargi rangeriga,kes ütles, et rada on väga hästi tähistatud ja kui mul on GPS, siis ei olemôtet isegi lisakaarte vôtta. See oli viga. Seejärel ta teatas, et nemadootavad täna lôuna poolt tulevat Craigi, kes üritab seda rada (655 km) läbidarekordilise ajaga. Nonoh.

Kummatigi pani 700 meetrit tôusu kohe alguses hingekinni. See oli veel raja tsiviliseeritud osa, kus kohati olid rajameistridteinud kividest ja puudest astmeid. Peamiselt sellepärast, et muuhulgastakistada vihmaveel raja erosiooni, kuid kuna astmed olid tihti väga kôrged,tundsin ôige pea, et kuidas seljakott oli valesti tasakaalustatud ja taskutesseolid jäänud asjatuid pisiasju. Esimese poole tunni järel tegin peatuse.Iseenesest on see klassika, et umbes sellise maa peal on selge, mida on vajavarustuses kohendada. Aga samas lôôtsutasin ma juba nagu aurvedur. Poole mäepeal tegin oma seebikarbiga veel ühe pildi, et endale sisendada uhket edasijôudmist,aga samal ajal olin ma shokeeritud sellest, kui kiiresti ma väsisin. Tasapisihakkasin meenutama kôike seda, mis mäkketôusu lihtsamaks teeb. Paar kuud tagasiBrusselis kohatud endine sakslasest alpijääger näiteks ôpetas, et liikuda tulebväikeste sammudega, nii säilib energia kauem, kuna eriti mägedes kurnavat pikadsammud kiiresti, ilma et liikumine selle vôrra palju kiirem oleks. Teiseksmeenus, et aastatetagusel Alpimatkal oli samuti esimene päev läinud vägaraskelt, enne kui oma rütmi leidsin. Ja lôpuks pidin tunnistama, et ma ei olnudju viimasel kahel kuul mingit trenni teinud. Mida siin imestada.

700 meetri tôusu läbimiseks kulus 2 tundi. Pärisalpinistid ilmselt mugistavad juba naerda seda teksti lugedes, sest neil vôibolla veel palju hullem, aga hea küll. Naerge peale. Mina vôistlen siinpeamiselt iseendaga.

Teisel pool kuru allatulek oli juba palju lihtsam,nagu vôis arvata. Seal aga ma kohtasin esimest tôelist hullu. Mulle tormasvastu, mäest ülesse matka musta sooja aluspesuga nôtkel pôdrasammul liikuvmees. See oligi rekordimees Craig. Välimuselt meenutas ta mulle reservohvitserKaido Ruuli, kes on mitmekordne Erna vôitja ja samuti hull sprodimees. Nagumägedes tavaks, ei minda kunagi teistest matkajatest sônatult mööda, vaidaetakse veidi juttu. Ta väike seljakott kaalus 14 kilo, sisaldades nii väikesttelki, magamiskotti ja seejärel peamiselt küpsiseid. Kaelas kandis ta suurtläbipaistvat kile, mille sees oli raja kaart. Ja ei muud midagi liigset.Imetlust väärib aga eelkôige see, et sellisel viisil oli ta liikunud viimased28 päeva jutti.

Minu varustus tundus selle kohtumise järel kohe mitukilo raskem ja ma ise hellitatud pühapäevamatkajana.

See mustjas känd on tegelikult justnimelt pôlenud känd.
Aga ümberringi on loodus eluga edasi läinud.

Allamäge minnes oli jälle aega loodust vaadata.Tôsi, mitte liialt, sest lugematute maojuttude sunnil vaatasin ikka eelkôigejalge ette. Üht teist jäi siiski silma. Sealkandis oli olnud 2003 ja 2006aastal suured tulekahjud ja kôikjal metsas oli näha mustunud puutüvesid.Kummatigi olid paljud puud ka ellu jäänud ja kôrbenud koore juba maha visanud.Hiljem kuulsin, et Austraalias tehakse teinekord ka kontrollitud“vôsapôletamist” (bushfire), kuna see olevat tegelikult osa sealsestökosüsteemist, nii et parem on teinekord väikest viisi pôletada, kui hiljemseista silmitsi hiigeltulekahjuga. Ka need kontrollitud vôsapôlengud olevatväga “vaatemängulised”, kui seda sôna vôib kasutada. Eukalüpti ôli on vägatulealdis ja nii kuuma ilmaga levib see tuli tohutu kiirusega ning leegidtôusevad 10-15 meetri kôrgusele. Siinsel loodukaitsealal olid need tulekahjudolnud aga justnimelt mälestusväärsed katastroofid, mis isegi meie meediastkorra läbi käisid.

Peamisekspuuks on eukalüptide hulka kuuluv “snow gum”, millel koor justkui pidevalt maha langeb, nii et jätab tüvedtontlikult metsas helendama. Vôi siis vastupidi, annab sellele metsale kuidagiebamaiselt heleda tooni. Ka lindude hääled on teistsugused. Eristan ühte eritihakkajat, kes justkui teeb hääleharjutusi, millega ta iga fraasi lôpus laulabsama fraasi juba oktaav kôrgemal ja samal ajal aina ärevamalt. Selline lindsobiks hästi mônda ôudusfilmi.

Pärast esimest nelja tundi, otsustasin teha pikemapausi Boobarangi oja juures. (milline nimi !) See oli ilmselt veel suhteliselttsiviliseeritud kant, sest seal asus ka looduspargi autoparkla, kust kaljuronijadlähevad edasi otsima oma lemmikut püstloodis kaljuseina, et siis ämblikkumängida. Sealsamas oli ka minu üllatuseks vägagi moodsa välimusega kuivkäimla,kruusase platsi serval. See aga osutus kohe vägagi kasulikuks katusealuseks.Olin saanud vast pool tundi pikutada, kui algas ootamatu hoovihm. Kuna olinkotist välja ladunud omajagu asju lôunasöögiks, oli mul korraga liiga paljuasju katta. Äkilise idee ajendil tôstsin kogu oma kraami tualetti vihmavarju.... Kuivaks ma igatahes jäin. Kuna mul oli aga ikka veel hirm joogivee pärast,otsustasin ma siinsamas kohe koguda vihmavett. Oma kastrulisse.

See ei ole minu tehtud pilt,
kuid illustreerib "mütoloogilist" Austraaliat.

Hiljem sain teada, et vihmavee kogumine on agaAustraalia ilmselt üks erialadest, sest iga vôimaliku maja juures olid paagid,kuhu koguti katuselt tulevat vihmavett. Sedasama kasutatakse tihti kajoogiveena. Kui aga lagendikkudele minna, siis on sealse maastiku ikooniliseksosaks tuuleveskid, mille ülesandeks on tegelikult vett maa sügavusest pumbata.

Poolteist tundi hiljem sadu lakkas ja ma väljusintualetist kuivana. Ka päike tuli kohe pilve tagant välja. Rahulolevana omakavalusest sammusin rôômsalt edasi ja sain peagi oma esimese kohtumiseaustraalia vapiloomaga. Ühe järgmise käänaku järel ootas mind teisel pool teedminusuurune hall känguru, kes käed kôhupeal mind pôrnitses. Krabasin omafotoaparaadi järele, aga hetk hiljem sain kinnitust, et seebikarbiga ei oleloodusfotosid vôimalik väga teha, sest lainurkse objektiiviga sulas 10 meetrikaugusel seisev känguru sujuvalt ühte ühtse metsamassiiviga. Jah, metsas peabalati kaasas olema veidi pikema toruga objektiiv.

Teisalt aga miks me peame nii väga üldse pildistama.Pildistamine on justkui oma mälu degradeerimine. Saan aru, kui meiereproduktiooni ajastul valmiks igast asjast kaks kolm pilti, mis on vajalikudteadmise edasikandmiseks, aga sealt edasi läheb asi kohati imelikuks. Näiteksvaatasin Pariisis turiste, kellest igaüks püüdis saada oma isiklikku piltiNotre Dame’ist vôi Eiffeli tornist, ehkki nende fotod olid tihti väga halvastikadreeritud, valgustatud jne. Niisamuti ei sisalda enamik neist turistifotodestmingit personaalset seisukohavôttu. Pigem on on määravaks see hetk, kui inimenenäeb midagi, mis tema kujutlusvôimet rabab nii, et ühel hetkel ei oska ta sellesônulseletamatu tundega midagi peale hakata. Ja siis utiliseeritakse see tunnefotoaparaadi klôpsu, kui ratsionaalselt lähimasse ekivalenti sellele tundele,mida üks känguru vôi Notre Dame vôib esimesel kohtumisel esile kutsuda. Pildistamiseston saanud kaasaegses pildistavate telefonide maailmas vôrdkuju meie teadvusele,kes ei oska enam imega silmitsi seista. Lihtsam on teha pilt, kui järele môelda,mida just nähti. Ma muidugi saan aru ka teisest argumendist. Pildistaminetekitab illusiooni, et vôib-olla meil ônnestub elu paratamatut peost libisemisthäirida. Me peatame hetke pildistades. Paraku on pilte juba liiga palju, nii ettänased vanainimesed pôrnitsevad teinekord oma fotoalbumi pilt ja ei suuda enammeenutada, kus see nüüd tegelikult üles vôetud oli.

Siin on poeet oma kuulsa muusa Lauraga,
aga selja taga ikkagi veidi loodust.

Vôrdluseks meenutame lugu, kuidas vararenessanspoeet Francesco Petrarca ronis 1336. aastal Monte Ventoso mäe tippu poole ja tundis, kuidas ta hing on üles poole tôstetud silme ees avanevate vaadete poolt. See tunne tekitas temas parasjagu segadust, sest Püha Augustinuse "Pihtimused" panid taolist iseenda unustamist pahaks. Ônnetu kristlik poeet pöörduski tagasi tippu vallutamata, sest paljalt looduse ülistamine ei tundunud olevat jumalale meelepärane asi. Enne seda oli nii luuletuste kui kunstiobjektiks ikka animeeritud tegelased. Enamasti inimesed ja loodus oli neilealati taustaks. Ka läbi kogu renesanssi, baroki ja klassitsismi ei näe mepuhtalt loodusele pühendatud pilte, ikka tuuakse mingid inimesed otsekuivabandavaks ettekäändeks kuhugi pildi nurka midagi tegema. Niisiis, miks ma üldsepeaksin pildistama, kui mu piltides ei ole personaalsemat sônumit? Kakängurutest on professionaalsed fotograafid teinud tonnide viisi pilte, millegatäita tuhandeid turistiraamatuid ja postkaarte. Selle asemel vôiksin ma uskuda,et see kohtumine oligi antud siin ja praegu. Ning kôige olulisem, mis sellestalles jääb, on ju teadagi minu sees. (Ma keeldun siinkohal veelkordtsiteerimast üht St.-Exupery niigi tuntud lauset...)

Kuid tagasi känguru juurde. Tal oli väga küsivailmega eesti metskitse pea ja minu meelest ka kitse käitumine. Veidi minduudishimulikult vaadanud, hüppas ta järsku hääletult metsa ja kadus kuikummitus. Olin erutatud ja uhke. Minu esimene kohtumine. Minu esimene. See jääbju meelde.

Vastu ôhtut näen veel ühte vanemat matkajat. See onüksik vanamees, kellel on jalas lühikesed püksid ja lisaks on ta säärte ümbertômmanud geiterid (ehk säärekaitsed). Nüüd juba teadsin, et kohalikud pôôsad onüsna ogalised, nii et paljaste säärtega ei olegi väga hea metsa minna, sestneed kriibitakse seal kindlasti ära. Mees vaatas mind pikalt ja pärasttervituseks öeldud “Good day”, tähendas ta, et “teine matkaja on küll viimaneasi, mida sel ôhtul metsas kohata loota.” Ta küsis, kuhu ma lähen, ja kui minaolin nimetanud oma sihtkoha, vangutas ta pead. Sinna olevat ikka väga paljuveel minna.

See oli lihtsalt ilus. Tôeline tôus aga algas veidi edasi käänaku taga.

Kui ma olin järgmise käänaku taha kadunud, sain aru,mida ta silmas pidas. Tee tôusis taas mäkke ja seekord kulus mul 300 meetritôusu läbimiseks jälle tund, kui hakkas hämarduma. Samas oli taevas läinuduuesti pilve. Olin kindel, et ôige pea hakkab uuesti sadama. Ühe järjekordse kruusateekäänaku taga nägin üllatusega seal seisvat teeehitajatele toodud tuliuutkuivkäimlat. Magamiseks oli see kindlasti liiga väike, aga seljakoti vôiks seeküll kuiva hoida. Nii lôingi oma laagri püsti hämaruses üpris selle kuivkäimlaligi. Uudihimulikele ütlen ka seda, et minu meelest ei oldud seda käimlat veelkasutatud, sest mingeid lôhnu seal küll ei olnud. Hirmust vihmasaju ees,moderniseerisin ka oma säästupoest ostetud telki nii, et tegin sellele omasôjaväe telkmatlist teise kihi.
Seejärel proovisin väikest viisi lubamatultlôket teha, aga kuna kogu metsaalune sarnanes pigem vesisele käsnale, siis maväga ei imestanudki, kui miski ei tahtnud tuld vôtta. Lôpuks olin ma aga liigaväsinud, et lôkkeromantikast lugu pidada. GPS-i järgi olin läbinud 21 kilomeetritja roninud 1400 meetrit. Jah, vôistlustel olen päevas läbinud ka üle 40kilomeetri, ilma et seegi piir oleks, aga sel ôhtul olin ma tôesti väsinud. Lôpuksei ole ju eesmärk ennast kohe paari esimese päevaga ära tappa. Täna olid kôndinud umbes 7 tundi ja näinud 2 inimest.

Uinusin silmapilkselt. Läbi une kuulsin, et hakkaski sadama.

(järgneb)

Teekond... 4. osa

2012-01-03T09:15:00.001+02:00

Veel üks päev Sydneys

18.dets.2011

Mul oli nüüd olemas raja üldine skeem, agatäpsema kaardi jaoks otsustasin teha endale jôulukingituse ja osta tôhus GPS,Garmin 62s, millele on vôimalik sisse panna ka topograafiline kaart. Eestisolin selle ostmisega hiljaks jäänud. Hindade vôrdlus internetis näitas, etelektroonika hindadel ei ole olulist vahet Tallinnas ja Sydney’s. Ilmseltoleksin ma oma kingi ka odavamalt saanud eBay vahendusel, aga kuna rajaleminekukuupäev ligines, tegin südant külmaks tehes kiire ostu.

Kohe seejärel ostsin internetist Austraaliaja Uus-Meremaa topograafilise kaardi Garmini GPS-i jaoks. See maksis röögatu200 AUD. Seejärel muretsesin endale Vodafone’i ettemakstud kaardi, millega sainendale ka kohaliku austraalia telefoninumbri. Tegin täpselt nagu nôutud, etaktiveerida oma uus number, mille peale meeldiv naisehääl mulle teatas, et nüüdoodaku ma SMS sônumit oma uuel numbril. Siis vôin ma telefoni kasutama hakata.See pidavat juhtuma tunni aja jooksul. Tunni aja jooksul ei tulnud mutelefonile ühtegi SMS-i. Hakkasin veidi närviliseks muutuma. Ehkki lohutuseksvôisin arvata, et ega seal rajal ilmselt telefonilevi nagunii ei ole.

Läksin linna matkapoodidesse. See olimuidugi matkatarbimise paradiis. Sydneys on need poed üsna üksteise ligidalKent street’il ja neid on vähemalt 5-6. Asjatult püüdsin endale sisendada, etvarustus iseenesest ei ole veel matk. Umbes samamoodi, kui Erna vôistlustel ontihtipeale etteotsa jôudnud lihtsamad kaitseliidu vôistkonnad, mille liikmed eiole undki näinud Gore-Tex jopeqis vôi 3 pôlvkonna öövaatlusseadmeus vôierilistest energiageele, mis pidavat olema Jugoslaavia olümpianaiskonna edusaladuseks. (niimoodi ühes Tallinna poes igal juhul kinnitati.)

Hundipilguga neis poodides ringi tormatesostsin kiiresti kolm antud piirkonna 1:20 000 kaarti, mis hiljem osutusid kôikkaartideks, mis jäin napilt väljaspoole minu tegelikku teekonda. Kaartidelelisaks ostsin kôige odavama “tactical” kompassi (juhuks, kui GPS ei tööta), misminu meelest hiljem osutus samasuguseks naljaks nagu teatris kasutatavad vahastrekvisiitôunad. Igal juhul iseloomustas seda kompassi vôime suvalises asendislihtsalt noolt ringiratast keerutada ainult selleks, et veel mitte eksinudmatkaja kindlapeale hulluks läheks. Muudest asjadest avastasin hämmastusega, etmatkakepid vôivad maksta ka umbes 150 eurot. Nii palju mul môistust oli, et neid ma ei ostnud, ehkkimägedes tundub mulle keppidega liikumine tunduvalt lihtsam. Ostsin hoopis umbes30 eurot maksvad kepid, mis väliselt ei erinenud sugugi kallimatest. Ja lôpuksjäin môttesse. Mul olid küll vägagi sissekäidud madalad matkatossud, aga môteväga metsikust maastikust sundis mind tegema üllatusostu – Salomoni kôrgemasäärisega matkasaapad. Lôppude lôpuks oli ju ikkagi jôuluaeg, koosallahindlusega ja ma olin môelnud, et ei tule rajale liialt sôjaväelisesvarustuses. Tean, et selline ost vôis tunduda väga riskantne, kuna pikalematkale ei tohiks kunagi minna sissekäimata saabastes, aga ma arvasin, et kuima kannan kaasas kahte eripaari jalatseid – kergeid matkatosse ja veidisuuremaid saapaid, siis vôin neid vastavalt vajadusele vahetada.

Toiduks ostsin peamiselt müslidieedi, sesteeldasin, et ligi 6 päeva toidu pean ma ise kaasas kandma. Kui raamatuskirjutati, et ühe päeva toit vôiks kaaluda umbes 700- 800 grammi, siis minulkaalus päevaportsion umbes 300 grammi, sisaldades 4 müslibatooni, ühtekuivsuppi, kuivatatud puuvilju ja näpuotsaga liha.

Need, kes seda rada algusest lôpuniläbivad, kôik 650 kilomeetrit, kulutavad tavaliselt 2-3 päeva sellele, et paigutavadtee strateegilistele harvadele ristumiskohtadele metsa metallkonteinerites 4-5päeva toidukoguse. Mina sain sellisest taktikast liiga hilja teada.

Omal moel kôrgus reisi ettevalmistusekstehtud raha hulk etteheite mäena mu teadvuse ees. Metsa minek ei tohiks ju ollamidagi nii keerulist, mis jääks ära parema varustuse puuduse taha. Tean, etkaitseliidus on mul isegi sôpru, kes on vaikselt naernud minu entusiasmi üleproovida pidevalt uusimat varustust ja omal viisil ma annan neile ôiguse.Hingesuguluse märgiks aga leidsin ühe kalastustarvete poe aknal reklaami, misütles: “Teie naine just helistas meile ja ütles, et vôite osta selle ônge, midate tahate.”

Jôuludlähenevad.

Et oli pühapäev, nägin Syndey pôhjapoolsesäärelinnas Curl Curl’is kohaliku kogukonna rannaüritust. Lastele oli tehtud omaranna värvides trikood ja mütsikesed ja vanematest vabatahtlikud osalesidüritusel, mille eesmärgiks oli kasvatada laste teadlikkust ookeani suhtes.Kôrvaltvaatajale paistis see austraalia emapiimana, kui 5-6 aastasi lapsijooksutati merre surfilaudadega ja ôpetati siis kôhuli laual lainetel kulgema.Et samal ajal olid jôulud liginemas, siis kandsid paljud lapsevanemad seejuurespunavalgeid päkapikumütse, mis moodustas absurdse kontrasti t-särkide ja lühikestepükstega.

Seda öeldes kôneleb minus muidugi vale-konservatiivselt jäikpôhjamaalane, kes ütleb, et päkapikud kuuluvad kokku lume ja Lapimaaga. Samalajal, kas saab neile ônnetutele immigrantide järeltulijatele keelata, et nadoma esivanemate kultuuri kommertsversiooni on sama sujuvalt omaks vôtnud, nagueestlased, kes meie suves kannavad teinekord Hawai päikest meenutavaidlillelisi shortse. Igal juhul on selge, et jôul ei ole enam tähistamas ainultlööskavas päikeses surnud jumalapoja sündi, mida on suhteliselt raske müüa,vaid ikka pôhjamaise vormi vôtnud mütoloogiat, kus “hoi-hoi” hôiskavad punasteskuubedes tegelased toovad asju kaneile, kellel tegelikult ei ole isegi mitte puudust, mille käes kannatada.

Samas pidin veel môtisklema Ameerika jaAustraalia sarnasuse teemadel. Nad on môlemad immigrantide ühiskond, kusaborigeene on alles jäänud vaid käputäis. Valgete austraalaste osakaal on ligi90% ühiskonnast. Sellest tingituna ei tea nad alati selgelt, milline on nendeajalooline identiteet. Mäletan, et minu ameerika ülikoolilinna Athensnaabruses asus Toleda ja Camebridge. Siin Austraalias loen samuti tuttavaidkohanimesid – Liverpool, Newcastle, Brunswick jne. Kôik vanemad hooned ei ole isegi mitte niipaljukoloniaalstiilis, vaid lihtsalt peegeldamas seda stiili 19. sajandiarhitektuuris, kus vaimset suurust otsiti euroopa gooti arhitektuurihistoritsistlikus jäljendamises. Ja samas on kontinent geograafiliselt peale surunud ka mingi uuereaalsuse.

Nagu ikka ookeani ääres vaatavad inimesed kaugusesse ja kajakatel on ükskôik.

Üks väike eesti tüdruk, kes käib Sydney’skohalikus koolis, loeb siinset kohalikku kirjandust. Selles mütoloogias onoluline koht vaaladel, kes suhtlevad vabalt nii tigude kui lindudega. Lugesinselle tüdruku lugejapäevikut ja tôdesin, et sealne ookean on kohalikele siiskimidagi muud, kui meri meie koolikirjandusele. See, mis meile on eksootika, onneile igapäevane nagu lainetel surfamine ja vaalade vaatlemine.

Päeva lôpuks tuli ka Vodafone’ilt sônum.Minu austraalia number hakkas tööle. Homme toimub ärasôit.

20.dets. 2011

Naabermaja koer haugub hädiselt. Pikalt.See olevat kurt ja pime vana koer, kellel aeg ajalt hakkab hirm, et ta on üksisiia maailma jäänud. Kui teda paitada, siis kurblik haukumine lakkab.

Kôik pakivad kohvreid. Osa majaelanikudsôidavad Eestisse, mina Canberrasse. Viimasel tunnil otsustan internetist omaGPS’i laadida kaardid, mille eelmisel päeval olin ostnud. Üllatuslikult teatabarvuti, et see vôtab aega 2 tundi. Teised ei saa nii kaua oodata, sest nadsôltuvad lennuki väljalennust. Mis seal ikka. Kuna eeldan, et minu rada on enam-vähemtähistatud, siis ei tunne ma ka katastroofi peakohal, kui panen arvuti kinniilma, et kaardi laadimine oleks lôppenud.

Teel Canberra poole ostan ootamatu impulsiajendil suurest supermarketist 34 dollari eest ühe suvetelgi. Parem ikka, kuimittemidagi, pomisen ma vaadates telgi kaalu – 2,6 kg.

Veidi enne pimedust, jôuangi NamadgiRahvuspargi infokeskusesse. Seal ei ole kedagi. Kuna teepeal on paar korda vägatugevat vihma tulnud, keeran oma magamiskoti lahti maja trepi all. See kaitsebvihma eest paremini, kui minu telk, mille ostmises ma olen juba jôudnudkahtlema hakata.

Veidi enne päikeseloojangut seisan maastiku ees,
millesse homme vajutan oma jalajäljed.

Taevas on aga ääretult selge. Kôik needlôunamaa tähed, mis peaksid teadjameest kirjelduste järgi olema niivägateistsugused kui pôhjataeva kohal. Minul on veidi ka hirm. Eespoole ei ole enamka süüa, môtisklen närides esimest oma müslibatoonidest. Kirjutan päevikusissekannet pealambi valgusel, samal ajal kui esimene vihmapilv hiilib eemalasuva mäetipu kohale.

(järgneb)

Teekond ... 3.osa

2012-01-02T16:16:00.000+02:00

Kaks ja pool päeva Sydneys

16. dets.2011

Esimene päev Austraalias möödus magades. Läbi une Sydney pôhjapoolseäärelinna poole tüürides, märkisin omaette, et Austraalia sarnaneks vägaKaliforniale, kui seal sôidetaks samuti paremal pool teed: sarnased reklaamidja elusuurusest veidi suuremad autod. Lisaks kôigele oli veidi jahe ja tuuline.Hipist sôber, kes mulle vastu tuli päevinäinud Toyotaga, mainis, et Sydneyjaoks on tegemist ebatavaliselt külma suvega. Tavaliselt olevat sell ajal soojaikka 30 kraadi ligidal ja 24 kraadi olevat pigem suve mônitamine. Päikesekreemimüüjatele see aga olulist môju ilmselt ei avalda, sest Austraalia identiteediosaks on nahavähi paranoia. Tappev päikesevalgus pidavat môjuma ka läbi pilvisetaeva ja ilmselt ka läbi ôhema kampsuni. Nii sain tervituskingiks endale kakohe kaks pisikest pudelit päikesekreemiga.

Siin küsitleb Leen mind ja mina teen seda nägu,
mida olen näinud teisi rezhissööre sel puhul tegevat

Pärast päevapikkust kosutavat und, tuli teha midagi kodumaale meelepärast.Leen Rampe on Sydney Eesti majas organiseerimas eesti filmide näitamist ja niinäidati sel ôhtul seal minu ETV filmi “August 1991”. See on väga kummaline filmselles suhtes, et objektiivselt vôttes ei ole tegemist väga hea filmiga.

Omalajal Prix Europa konkursil Berliinis ütlesid välismaalased, et neil oli raskeseda filmi jälgida, kui eelnevalt ei ole kokku puutunud Eesti lähiajalooga.

Samuti on filmi kunstlikult kokku pandud kaks erinevat lugu, millest üks toimubtelemajas ja teine teletornis. Samal ajal oli seda filmi väga tore teha, sestenamalt jaolt oli stsenaariumi aluseks mulle hästi tuntud inimeste mälestusedja nii oli tunne, et me tegeleme asjaga, millesse igal tegijal oli oma vägaisiklik suhe. Nii isiklik, et mul on isegi ükskôik, kui mône teise inimesesubjektiivsed mälestused on veidi erinevad nendest, mida filmis kujutatakse. Ühesônagama ei häbene seda filmi hoolimata palgimetsana kôrguvatest vigadest. Syndeyeesti maja seans möödus samuti pigem heatahtlikus ôhkkonnas, mis kinnitab minuteesi, et kohati tajuvad inimesed filmide puhul mitte ainult objektiivseltekraanilt vastu vaatavat montaazhi ja kaameratööd, vaid ka otseseltväljendamata jäänud tegijate häälestatust. Lisaks rôhutasid nii mônedkivaatajad, et neile meeldis selle filmi positiivne toon eesti filmide üldiseraskemeelsuse taustal. (See on aga ju ka kivi minu enese kapsaaeda, sest“Klass” ei ole küll film, mis väliseestlaste silmisse nostalgiasädeme säramalööks. “Klassi” oli paar aastat tagasi näidatud ka Sydney Filmifestivali, kuidsealt ei tulnud mulle mingit tagasisidet.) Ma valetaksin, kui ei tunnistaks, etolin meelitatud Sydney väliseestlaste reaktsioonidest. Vôib-olla just seetôttu,et see film on pärit justkui ühest teisest elust, tulid vaatajate tänusônadmeeldiva tasuta üllatusena justkui ema töökaaslase kingitud kommid lapsepôlves.

Ise ma filmi ei vaadanud. Seanssi ajal jalutasin mööda linna. Oxford streettundus seal olevat kohaliku loomaaia moodi. Öhtusel ajal oli baaride esinetänav täis sumisevaid inimesi ja mône aja pärast kônetas ka mind üks mees:“Darling, where are you going?” Ignoreerisin seda omal parimal moel. Sellesthoolimata oli üks joviaalne semu mône hetke pärast minuga kôrvuti käimas. “Areyou gay?” – “No, certainly not,“ vastasin ma nii külmalt kui oskasin. Üleüldsemulle tundub, et austraalased on palju kompleksivabamad tühjast tähjasträäkijad, kui mina, pôhjamaine kuivik. Semu aga ei jätnud jonni. “Well, I amneither,” ütles ta ja purskas ise ohjeldamatult naerma. “Kas me ei läheks môndabaari, et üks klaas koos ära juua?” tegi ta selle peale ettepaneku ja ta käsipatsutas mind kiiresti ôlale. Arvasin, et mul on viimane aeg Eesti majja tagasiminna. Nii ka sündis. Môni hetk hiljem kuulasin juba vanema pôlveväliseestlaste heietusi nende sündmusterikkast saatusest.

17.dets.2011

Seda pilti ei teinud mina. Aga siin ta on Sydney tapjaämblik.

Järgmisel päeval ärkasin Leen Rampe ja ta elukaaslase Siimoni korterissohva peal. Ka Siimoni suguvôsas on eesti verd, ehkki otsustades surfilauajärgi tema esikus, et ei ole ainult inglise keel see, mis temast tôeliseaustraalase teeb. Nende köögis on külmkapi külje peal kohalike mürgiste ämblikevälimääraja. See oli vist Sydney linnavalitsuse trükis, mis manitsesettevaatusele, sest Sydney web-funnel ja punaseljaline ämblik on loojalt saanudkingituseks ka inimesele surmavat mürki. Leen jutustas, kuidas austraalialastele ôpetatakse, et nad ilmasjate ei istuks suvalise kännu peale vôi eitoetuks suvalisele puule. Mulle aga tundus, et kui ma ellu soovin jääda omatulevasel matkal, siis pean ilmselt pühakuna hôljuma maapinna kohal, ilma et mapuudutaks ühtki puuoksa, sest seegi vôib olla maskeerunud roheline madu.

Varustus

Seejärel oli aeg küps, et osta puudujääv varustus. Vahetult enne Eestistlahkumist olin endale ostnud uue seljakoti. Fjäll Räven Kaika 65. See on üksparimaid kotte, mida ma praeguseks tean, eelkôige seetôttu, et vôimaldab kogukoti sisu avada ka esipaneelil asuva lukkudega pikiklapi ülestôstmisega.Tavaliselt on alati omajagu närvilisust tekitav hetk, kui soovid seljakotistmidagi kätte saada ja see vajalik asi on alati kôige sügavamal koti pôhjas,ükskôik kui järelemôtlikult sa oma kotti pakkinud ei ole. Selle koti esiküljelekinnitan eraldi sôjaväelistes värvides Camelbacki 3 liitrise veekoti. Ka seeosa varustusest on oma tuleproovi juba teinud 3 aasta taguse Alpi matka ajal.Kuna eeldasin, et Austraalias on väga soe, siis arvasin, et ilmselt vôib rajaleminna ka ilma telgita, vôttes kaasa vaid sôjaväelise telkmantli, mida saabhädaolukorras ka primitiivseks telgiks vormida. Kuna aga kahe esimese päevajooksul sadas päris korralikult vihma, siis hakkas mu plaan tunduma järjestkahtlasem.

Kôige esimese asjane ostsin raamatu “40 best trails for bushwalking inAustralia”. Sealt lugesin, et kuna Austraalia Alpide rada kulgeb peamiseltumbes 1000 meetri kôrgusel, on kliima veidi jahedam, kui mujal Austraalias.Ilmaennustus arvutist näitas, kuidas see madal mägestik püüab iga päev mujalttuleva sooja tuule kinni ja sunnib teda siis pilvedena mägede kohal varitsema.Kôige olulisem oli aga teade, et rada ei läbi olulisel hulgal tsiviliseeritudpunkte, mistôttu teepealt ei ole vôimalik süüa osta. Niisamuti ei vii teealgusesse ega lôppu mingit avalikku transporti. Selle probleemi sain näiliseltkiiresti lahendatud, kuna mu austraalia vôôrustaja pakkus, et kuna ta ise lähebCanberrasse tööle, vôib ta ka mind sealt linnast 30 kilomeetrit eemal asuvasse Tharwa lähedal asuvasse Namadgi Rahvuspargi infokeskusessetoimetada. Ta oli valmis mind ka 27. detsembril Canberrast tagasi sôidutama. Valmiski esimene plaan. Lähen sealtsamastrajale, läbin umbes 105 kilomeetrit, jôuan Kiandra mahajäetud linnakesse, kusttulen autostopiga tagasi Canberrasse. Hea meelega oleks läinud ka järgmiseleetapile, aga see ristus tsivilisatsiooniga alles 200 kilomeetri pärast ja ma eiolnud kindel, kas mulle antud 7 päevaga ma jôuan pidevate tôusude ja tundmatumaastikuga selle maa läbida niimoodi, et mulle jääks veel üks varupäev tagasiCanberrasse hääletamiseks. Tôsi, distants tundus niimoodi juba kuidaginaeruväärselt lühikene, aga ma vôin ju hiljem vôtta ette kusagil mujal üheteise raja, lohutasin ennast.

Väljasôiduni jäi aega kaks päeva.

Teekond... 2. osa

2012-01-01T03:48:00.002+02:00

30 tundi jôudmaks teisele poole maakera

16. dets.2011

Muidugi on tore, kui vôib reisile asuda nagu ühesteises Jules Verne’i romaanis “80 päevaga ümber maailma”. Seal vôtabpeategelane endaga lihtsalt kaasa suure rahakoti ja asub teele. Spontaansusmissugune.

Minu kummalise sooduspakkumisega United Airlines’ipilet lendas üle USA. Frankfurdist küsiti mult aga registreerimisel, kas mul ontehtud elektrooniline luba USA-st läbi lennata. Loomulikult ei olnud. OlinUSA-s viimati käinud neli aastat tagasi ja siis piisas vaid eesti passist. Nüüdilmnes 30 minutit enne lennukile mineku algust, et vahepeal on asjadkeerulisemaks läinud ja hoolimata viisavabadusest, tuleb ennast enne reisiregistreerida. Önneks oli Lufthansas olemas inimene, kes selle 40 euro eeskohapeal ära tegi.

Tundsin ennast väga rumalana. Asi läks aga veelgipônevamaks, kui ilmnes, et ka Austraalia vajab sama asjatoimetust. Registreerijavaatas mulle tôsise pilguga otsa. Kell tiksus. Kusagil alustati lennukile minekut. Öigupoolest oli registreerijal ükskôik, sest temalennutab mind ainult USA-sse ja ei vastuta Austraaliasse edasilennu eest. Niime leppisimegi kokku, et kuna mul on San Franciscos 5 tundi ooteaega, siisotsin seal internetipuntki ja teen ära vajalikud toimingud Austraaliavälisministeeriumi meeleheaks. Järgmisel hetkel olin üks neist, kes aeg ajalt lennujaamas jookseb, näol ilme, mis lubab kogu maailma katastroofe.

Kui lennuk vihmasest Frankfurdist taeva pooletôusis, pôksus mu süda kuuldavalt. Öigupoolest tundus mu sôidu algus olevatkäivitunud üle noatera. Seejuures meenutasin, et olen elus kokku puutunud paarieesti konsuliga erinevates välisriikides. Neid kôiki ühendab see, et nad teavadlugematuid lugusid rumalatest kaasmaalastest, kes satuvad oma süü tôttutäbaratesse olukordadesse. Olen alati neile juttudele kaasa naernud, sest niirumal, nagu seal juttudes kirjeldatud inimesed, ei ole lihtsalt vôimalik olla. Nüüd olin aga ise esiteks liig hilja saabunud lennujaama, ei olnud täpselt ülekontrollinud, millised on viisareeglid riikides, kuhu ma lähen ja ootasinpônevusega, kas mu seljakott selle tulemusena hakkab liikuma minu omasterineval kiirusel.

Vahemaandumisel Chicagos küsis tollitöötaja: “Kuhute lähete? “ – Vastasin hooletul toonil: “Olen ainult transiidil, sôidan edasiSyndey’sse?“ – “Austraaliasse, läbi Chicago?” Teisel pool vaadati mind pikaltja mulle tundus, et muiati kahjuröömsalt. Kogu lennureisi pikkuseks oli kujunemas juligi 30 tundi.

See oli Chicago lennujaama kôige disainirohkem koridor.

Chicago ilm aga sarnanes üksühele Frankfurdile.Sadas ja akendest välja avanev pilk oli üpris räpane. Mulle ameerika tegelikulttihti meeldib oma alastuses. Kôik näeb välja nii, nagu oleks modernsus jubapaar aastat tagasi sealtkandist lahkunud, aga tublid afroameerika ja latiinokoristajad hoiavad Red Bulls’i fännikaupluse pôranda siiski puhta, hoolimatasellest, et mistra vaip on juba väga kulunud. Näiteks Müncheni lennujaam näebselle kôrval välja kui luksusbutiik, kust BMW erimudelit ostma sôitnud ärimehedpôgusalt läbi astuvad. Ameerika lennujaamades tajud aga seda demokraatia hôngu,milles tardunud pilguga ülekaalulised töömehed istuvad kôrvuti Ipodist muusikatkuulava noorukiga, kes ei suuda vahet teha Tea Party ja Occupy liikumisel.

Lennuki väljasôit Chicagost hilines tund aega.

San Francsiscos ônnestuski mul ära täita Austraaliaelektroonlise viisa taotlus. Tingimustes oli kirjas, et avaldus tuleb täitaenne Austraaliasse jôudmist. Ajavahe tôttu oli avalduse esitamise ajal Sydney’stööpäeva lôpp ja ma sügavalt loodsin, et kogu süsteem on niipalju automaatne, etjärgmisel hommikul kell 7 Sydney’s ei tule üllatusi.

Ahjaa. Ka San Franciscos sadas. See tundusebaloogiline. Ei saa ju kogu maailmas korraga sadada? Sydney lennukis istusminu kôrvale tohutu suur moslemimoodi hindu. Et ta keha valgus sujuvaltmôlemale poole istepinki, püüdsin koheselt oma teadvuse suunata minule jäetudprivaatruumi sisustamiseks, et vähemalt kusagil üksi olla. Hakkasin lugema raamatut Austraalia kohta samalajal, kui lennukitiibade all môôtsid Vaikes Ookeani lained üksteisega rammu.

Mida lähemale ma Austraaliale jôudsin, sedasuuremaks see kontinent paisus. Eesti poolt vaadatuna, asub Austraalia alatikusagil väiksena allpool ja sellises suuruses, et kaardi peal lähestikku asuvad Sydney ja Melbourne mahuvad vabalt ühel lause sisse.

Tegelikult jääb nende vahele ligi 1000 kilomeetrit.Kuna kiirteel on lubatud piirkiiruseks enamasti umbes 110 kilomeetrit tunnis, siiskulub autoga ühest linnast teise sôitmiseks sisuliselt terve päev. Rong on seal mugav, agaaeglane. Pindalalt on tegemist suuruselt maailma 6.riigiga, samal ajal kui elanikkeon seal vaid 21, 7 miljonit. See on umbes sama palju kui Rumeenias ja selgelttagapool Poolat 38 miljoni elanikuga. Sellisel viisil on Austraalia pindalaltvôrreldav Euroopa Liiduga, samal ajal kui elanikke on seal kümme korda vähem.Isegi Eestis, kus me kiitleme sellega, et meil on palju metsa, on 30 inimestmôtteliselt iga ruutkilomeetri peale, samal ajal kui Austraalias tuleb vaid 3inimest. Kôik see kokku tähendab, et seal on tohutult palju inimtühja maad. Isegi tihedaima asustusega Victorias ja New South Wales on tegelikult Euroopa môttes lôputu avarusega preeria. Jakôik see kokku tähendab ka seda, et lootus kolme nädalaga jalgsi rännates seeriik üle vaadata, on tôesti vôimatu.

Et magamine mu moslemist naabri kôrval oli keeruline, vaatasin ära kôik filmid,mida 12 tunnine lend pakkus. Mingil hetkel, kui oled juba väga väsinud, muutubvaim hellemaks, ja ma olin liigutatud iseenesest üsna kohmakast romantilisestkomöödiast “Larry Crowne”, mille lavastajaks oli Tom Hanks, kes ka ise üsna pingevabalt mängis omas ampluaas next-door-Joe'd. Seda filmi peetakse üldiselt läbikukkumiseks, oma liigse konventsionaalsuse tôttu, aga lennukis see film mulle meeldis. Filmi puhul oli tore loo taustal toimuvad vihjedmajanduskriisile ja nägin esimest korda Ameerika filmis, kus hiljuti koondatud peategelanesaab aru, et tema SUV vôtab liiga palju bensiini ja seetôttu vôiks ta sôitamotorolleriga.
Ma elan ja töötan Eestis ja Euroopas koos inimestega, kellele Hollywoodtihti sümboliseerib vaimset kastratsiooni ja kultuurilist deemonit, ometi turgatas mulle pähe oluline isiklik küsimus. Kuimulle pakutaks vôimalust teha Hollywoodis üks film, kas ma ütleksin sellestpôlglikult ära? Kas kaotaksid seal filmi tehes oma eesti sôbrad? Muidugi sôltub stsenaariumist, aga... Sônumite tasandilräägivad Hollywoodi filmid ju üsna lihtsatest asjadest, millele on raske vastuvaielda. Näiteks, muidugi on armastus päriselus keerulisem, aga ma ei ole sugugi kindel,et ma olen muinasjuttude vastu. Mäletan, kuidas George Clooney tegelane küsibfilmis “In the Air” ühelt teiselt tegelaselt: “Kas mäletad oma elu ilusamaidhetki? Kas need on ju alati olnud kellegagi koos?” Jah, ka mina teaninimsuhetest vastuolulisi ja moraalselt ehk taunitavaid impulse, aga ma mullemeeldis selles filmis ôeldud lihtne môte. Seepärast on mul hea meel, et kaPaulo Coelho kirjutab raamatuid nii nagu Saint-Exupery, ehkki neist kumbki eiole minu öökapil.

Ühel hetkel hakkas Polüneesia saarestiku kohaltaevas koidukumas helendama. Jôudsin veel näha, kuidas eemal üks täht kukkus. Sônastasinruttu oma soovi, aga teile ma seda ei ütle. Saate ju aru küll...

Veidi hiljem ei öelnud Austraalia piirivalvur mulle mitte midagi, kui ta ükskôikselt mu passi tagasi ulatas. Elektrooniline viisa oli toiminud liigagi lihtsalt.
(järgneb)

Teekond sinna ja tagasi ehk rännak iseenda juurde

2011-12-31T10:28:00.000+02:00

Sissejuhatus

Miks just Austraalia ? Miks justaastavahetuseks ? Miks üksi ? Kui ma oskaks kôikidele nendeleküsimustele vastata, siis vôiks ju isegi arvata, et ma tunnen iseennast. Agasee, nagu te hästi teate, on vôimatu. Seda enam, et kôige suuremad teekonnad onnagunii need, mis toimuvad meie sisemuses. Teekonnad, mis märgivad meiemuutumisi. Sellisel viisil vôib väline teekond olla alati vaid sümboolsetähendusega. Ometi pean ütlema, et minu Austraalia reis on vaba igasugusestesoteerilisest valgustatusest.

Nii ehk teisiti kirjutan praegu arvutisse ümber needkäsitsi kirjutatud märkmed, mida hakkasin kandma oma vihikusse nüüd siis umbeskaks nädalat tagasi. Suurem osa neist kujutavad endast automaatset kirjutamist,ilma olulise struktuurita. (Aga lôpuks ei peagi te ju seda lugema.) Siia juurdema panen môned fotod, mida tegin ühe kiviaegse seebikarbiga, millelele oli sisseehitatud üsna piiratud lainurkne objektiiv. Aeg ajalt oli see väga frustreerivnäha midagi väga toredat ja siis mitte suuta sellest head pilti teha. Agasellest hiljem pikemalt. Minu peamine plaan oli minna seljakotimatkaleloodusesse, sest ... see on tore. Mäletate Jules Verne’i “Kapten Granti lastes”on samuti üks osa, mille tegevus toimub Austraalias. Vôib-olla oligi JulesVerne kôiges süüdi. Nii leidsin internetist kôigepealt ühe mitmesaja kilomeetripikkuse matkaraja Larapinta, mis asub Austraalia keskel kônnumaal, kooslubadusega näha kôiki sellele kontinendile iseloomulikke vaateid. Paar päevahiljem hakkasid kôik mu tuttavad kui ühest suust rääkima, et kümnest maailmakôige mürgisemast maost elab kaheksa justnimelt Austraalias. Ja üleüldse olevatsee liiga ohtlik ettevôtmine.

Seega seda mäge ma ei näinud, aga näete pildi lisan siia küll. Mis tekitab küsimuse, et milleks meile pildid reiskirjade juurde, kui kôige olulisem jääb ikka mällu.

Môjus aga hoopis soovitus, et ma vaataksin sellekandi temperatuuri. Kôik loodusmatkajate giidid osutasid tôepoolest, et kunaAlice Springsi kandis vôib keskmine temperatuur praegu kôikuda 40 kraadi juures,siis ei soovitata sinna rajale minna suvel, vaid ikka Austraalia talvel, ehknäiteks juunis-juulis. Niipalju ma mäletan küll ühest Pôrgupôhja retkest, etkui Sa pead päevas 12 tundi jalgsi minema, siis oleks selline kuumus tappev.Lôppude lôpuks, pidin uuesti küsima, mis on mulle kôige siis kôige tähtsam, etvalikuid teha? Vastus – ma ei huvitu seekord mälestusmärkidest ja korduvaltfotodel reprodutseeritud vaatamisväärsustest. Tahan lihtsalt minna ja veidipeab raske ka olema.

Nii paelus mu tähelepanu Austraalia vanim matkarada.650 km pikkuna Austraalia Alpi Matkarada, mis kulgeb Kagu-Austraalia erinevatesrahvusparkides Canberra ja Melbourne’i vahepeal. Loomulikult ei olnud ma aega,et kogu seda teekonda läbida, niisamuti nagu on Alpid Austraalias immigrantideühiskonnale iseloomulikult veidi petlikult ülepakutud nimetus. Et kôige kôrgeimtipp on vaid veidi üle 2200 meetri, ei saa ma tegelikult alpinismist rääkida.Kuid ometi jäi alles lubadus, et mitme päeva vältel ei ole seal mingitkokkupuudet tsivilisatsiooniga.

Sellise kirja leidsin paar päeva hiljem Therbo küla ligidalt.

Päev enne väljalendu ostsin ühe austraaliateemalisegiidi, sain interneti kaudu tuttavaks noorte väliseestlastega, kes pakkusid Sydney's öömaja ja siis astusin lennukil, uskudes, et kôigest sellest piisab ettevalmistuseks. Loomulikult ma eksisin ....

Lennukiaknast paistsid ainult pilved. Môtlesin, et need on sümboolselt kogunenud Euroopa kohale.

(järgneb)

Suuremeelsusest ja hirmudest

2011-11-19T22:06:00.001+02:00

Ma räägin tühisest asjast. Eestimaal on tôsisemaidki probleeme, entometi, millal te viimati olite suuremeelne? See ei ole paljalt retoorilineküsimus. Ka ma ise jään môtlema päheturgatanud küsimuse ootamatusest. Suuremeelsustundub enam olevat seotud romantilise üllameelsuse kontseptsiooniga, millelkaasajas ei ole palju kohta. Seepärast meenubki mulle esimesena üks ammunelugu.

Tegemist on eksootilise looga. Eksotism oliomakorda väga kummaline nähtus Euroopa kultuuriloos, mille raames vaadeldivôôrast ja paljastati samal ajal ka iseennast. Näiteks kui Delacroix maalib1827. aastal “Sardanapali surma”, siis pealispinnal jutustab see pilt looidamaisest valitsejast, kes omaenese surma ootuses laseb tappa ka oma naised,aga kui vaadata pilti, vôib tunduda, et see kôik on vaid ettekäändeks, etkujutada haaremi alasti naisekeha vôlusid. Selles suhtes on Byroni “ChildeHaroldi palverännak” tunduvalt ausamalt otsimas vôôrastelt maadelt seda, midakodune tsivilisatsioon ei paku. Vene kultuuris täitis eksootika kohta 19.sajandil Kaukaasia, mida vene impeerium oli samal ajal vallutamas. Kaukaasiastkirjutavad järjekorras nii Puskin, Lermontov, kui ka Tolstoi. Nende kôigi puhulon huvitav, kuidas nad näevad mägilasi, kes vormiliselt on nende impeeriumivastasteks. Nii käib kôikidest tekstidest läbi teatud metsikuse teema, agasamas on vene romantikud valmis oma vastaseid ka tunnustama. Nii sünnib“Kaukaasia vang” teema, mille pôhjal on kinoajastul tehtud vähemalt kaks üsnagierinevat filmi. Lugu, mis mind huvitab, valmis 1975. aastal Gruusiafilmis.Selles on Lev Tolstoi jutustus tehtud filmi jaoks tunduvalt lühemaks japoliitiliselt korrektsemaks, aga ometi on tegemist tähelepanuväärsetôlgendusega.

Niisiis, see on lugu veneohvitseridest, kes satuvad tshetsheenide kätte vangi. Kôlab üsna kaasaegselt,eks ole? Selles peitub ka oht, sest ajaga olen unustanud täpsed detailid javôib-olla môtlen osa filmist ajalooliste paraleelide tôttu juba ise välja, agalôpuks ei vahet. Niisiis, tshetsheenid ei kohtle vangilangenud venelasi sugugihästi. Nad pannakse raudu ja visatakse auku. Ibrahim, kes neid valvab on isekaotanud venelastega vôideldes kaks poega ja seepärast vôib môista tema viha.Kummatigi suudab vähemalt üks neist venelastest trotsida kôiki vangisolekualandusi ja säilitada hirmupôlgava väärikuse. Ta saab isegi sôbraks Ibrahimilapselapsega ja oma visadusega vôidab ta lôpuks ka mägilase kôrgi tunnustuse.Ometi, ei loobu venelane iial pôgenemisplaanist. Ja kui ta haigena ja jalasthaavatuna pôgenema pääseb, algab tagaajamine. Vôite isegi arvata, et filmi kulminatsioonihetkeks on selohvitseril jäänud pääsemiseni vaid loetud sekundid ja meetrid, kui mägilastehobusel jôuavad talle püssilaske kaugusele. Olukord on traagiliselt ebavôrdne,sest kurnatud ja lonkavast venelasest ei ole vastast mägilastele hobustel. Ekssee aadlikust ohvitsergi saab aru, et ta jooks on joostud, aga ta jätkab ikka veeledasikomberdamist. Ibrahim tôstab püssi palge ja... langetab siis oma püssi. Takingib sellele venelasele elu, sest ehkki tegemist on vaenlasega, tunnistabmägilane, et see mees on vähemalt sama vapper kui ta ise. Huvitakôrvalmärkusena tuletame meelde, et filmi rezhissööriks on grusiin GeorgiKalatozishvili, kellele täiesti arusaadavalt ei ole probleemiks mägilasteülluse kujutamine. Jah, ehkki see film rääkis vene ohvitseri vaprusest, oliminu jaoks tegemist eelkôige looga suuremeelsusest.

Mis siis on suuremeelsus?

See film pani mind poisikesena pikalt môtlema,sest suuremeelsuse kontseptsioon tundub ju nii loomuvastane. Kas mina suudaksinIbrahimi kombel olla suuremeelne? Mida see üldse tähendaks? Kôige lihtsamsuuremeelsus peitub tihti elementaarses viisakuses, sest kui härrasmees daamileukse avab, siis loovutab ta tugevamana eesôiguse esimesena siseneda. Ometi ei mahuviisakus suuremeelsuse alla, sest tegemist on tihti konformistliku rituaaliga,mida sooritatakse, sest vastasel korral vôib ebaviisakat inimest tabada üldsusehukkamôist. Kôige sagedamini on aga viisakuszhestid tehtud harjumusest.Suuremeelsuse eelduseks on aga tôeline vabadus otsustada. Kui puurida sedaliitsôna, siis leiame sealt kaks osa: “suur” ja “meel”, nii et viimane tähendabtegelikult vaimu. Ei olegi olemas suuremeelsust ilma vaimusuuruseta, mis suudabteist inimest vaadelda ilma hirmuta, sest iseendas ollakse kindlad. Seepärastlubabki suuremeelne rüütel mahakukkunud vaenlasel uuesti püsti tôusta, sest noaselgalöömisega kangelasi ei sünni. Kui soovite, siis on ôigus ka ühelteisel kônekäänul, mis ütleb, et suuremeelsus on aristokraatide pôlgus. Suuremeelsuse vastand on aga lihtsalt väiklus.

Suuremeelsus ja eesti kultuuriruum

Kuid môtleme hetkeks eesti vaimust. Jah, meie identiteedil on varuks lugusidvaprusest ja kangekaelsusest. Nii nagu igal teisel rahval, on olemas meie omaenesepiitsutuse diskursus ahnusest, egoismist ja rehepaplusest, aga nii nagumeie oma vaeslapse lugudes ei ole päris oma kuningaid, nii on meil ka vähelugusid suuremeelsusest. Öigupoolest kaasajast ei meenu mulle esimese hoogaühtegi... See termin ei ole Eestis eriti populaarne. Parimal juhul räägitaksetolerantsist, kuid suuremeelsus tundub kriisist ja väljasuremise hirmusttabatud rahvale peaaegu anakronismina.

Räägime siishirmust ja valust. Need teemad on palju kodusemad. Kummatigi tundub mulle, etmeie kui igavese ohvri saaga on jôudnud väikluse sadamasse. Aasta tagasiarutasin ühe prantsuse näitlejannaga, miks tema tegelane on meie filmis kohatinii ebaratsionaalselt tige. “Ta eiole tige,” vastasin ma tôelise eestlasena, “Ta on lihtsalt ônnetu. Ja ônnetudinimesed ei ole alati heatahtlikud.” Väga tihti ju usub ônnetu inimene, etkorraga saab maailmas valus olla vaid ühel inimesel. Temal endal.

Vôimalik, et neidridu kirjutades patustan ise väiklasevôitu ärapanemise patu vastu. Enamusväiteid mingi rahva iseloomu kui terviku kohta räägivad ainult arvaja enesepealiskaudsusest, sest sotsioloogiline tegelikkus on tunduvalt keerulisem, kuiüks pika lauaga serviti löödud ärapanemine. Minu eesti sôbrad on toredad jaavatud maailmapildiga inimesed. Neile môeldes tahan alati Eestisse tagasitulla, sest siin elavad parimal viisil silmaklappideta inimesed. Aga lugedesuuringuid, tean, et mu kallite kaasmaalaste seas on inimesi, kes môtlevadteisiti. Vôimalik, et kujutlen neid enda jaoks fantoomiks just seetôttu, et maneid tegelikult ei tunne. Aga ma tajun iga omakarvaotsaga, kuidas üksteist mittetundvad sotsiaalsed grupid radikaliseeruvadmarineerudes omas mahlas. Ameerika sotsiaalmeedia uurija Ethan Zuckerman pakub koguni välja,et internet vôib nôrgendada demokraatiat, sest see vôimaldab kodanikelisoleerida ennast ühte moodi môtlevatesse gruppidesse ja samal ajal lôigataennast ära igasugusest informatsioonist, mis vôiks esitada väljakutse nendeuskumustele ja arusaamistele. Ta kutsub seda nähtust« küberbalkanisatsiooniks ».

Kui ma loeninternetis eesti meediat, siis ma näen siin ja seal maad vôtnud ebamäärastängistust, mis omakorda on transformeerinud väiklaseks küünistamiseks, millegauppuval laeval üritatakse teisi tôrjudes vôidelda iseendale kohta päästepaadis.Selle nähtuse üheks väljenduseks on kôikvôimalikke süüdlaste otsimine. Selpuhul on naiivne olla üllatunud, sest kuna me oleme harjunud môtlemaratsionaalselt, siis eeldame, et igal nähtusel on pôhjus. Probleem tekib agasiis, kui nähtus on liiga mitmetahuline, et alluda lihtsale seletusele. Taoliseljuhul môtleme me süüdlased vajadusel välja, et kiiresti rahustada tekkivatängistust. Maailm ilma süüdlastetaja pôhjusteta näib ju “väljakannatamatu”, sest kogu vastutus lasuks meie endi peal ja me tunneksime ennastabituna. Seega hea vaenlane on hea enesetunde saladus.

Väljamôeldud sündivuse vaenlased

Toon aga ühenäite, kuidas väljamôeldud vastasega vôitlemine vôib kasvada reaalseksradikaliseerumiseks. Kôik algab üsna ühestest faktidest, et eestlastedemograafiline käekäik näib suubuvat tunnelisse, mille sügavuses ei paistavalgust. Sellise perspektiiviseletamine ei tekita aga kaugeltki konsensust. Tôepoolest, miks meile sünnibvähe lapsi? On neid, kes vihjavad ühiskonda haaranud majandusraskustele jaüldisele pessimismile, aga üks jaburamaid seletusi haagib sündivuse seksuaalvähemustepropaganda külge. Selline seletus peegeldabki rohkem soovmôtlemise, kus hirm“teistsuguse” ees otsib iseenda ôigustuseks ratsionaalsemaid argumente.

Kui tôesti olekssamasooliste abielu keelamine vahend sündivuse tôstmiseks, siis oleks ju kôikprobleemid murtud. Empiirilised faktid aga seda teooriat ei kinnita. Euroopasnäeme tervet rida samasooliste abielusid lubavaid riike, kus laste sündivus onkôrgem, kui ôige mitmes gayde suhtes väga kriitistes riikides. Näiteks Rootsison sündivus ühe naise kohta 1, 63 last, Norras, 1,77, Taanis 1,74, samal ajalkui katoliku kantsis Itaalias, kus samasooliste abielud ei ole lubatud jaabortide suhtes ollakse kriitilised, on sündimus 1,39. Ka Kreekas ei olesamasooliste abielu lubatud, aga sündivus on vaid 1,38. Täiesti homofoobsetes Ukrainas jaValgevenes on sündivuse näit vastavalt 1, 28 ja 1, 26. Järelikult ei sôltu sündivus gaysubkultuuri elujôulisusest, vaid pôhjuseid tuleb otsida mujalt. Näitekskäesoleva aasta ÜRO demograafiaprognooside kohaselt on sündivus pigemkorrelatsioonis üldise majandusliku heaoluga, mille kaasnähtusteks onüheaegselt nii individualism ja kui ka tervihoiu kôrgem tase. (rohkemrasestumisvastaseid vahendeid, lihtsam teha aborte jne). Sealt selgub, et isegihomovaenulike araabia islamimaade sündivus aeglustub vôrdeliselt nende riikidemajandusliku arenguga. Samal ajal kui maailma kôrgeim sündivus on Kesk-Aafrikaja Aasia vaesemates riikides.

Mida aga selleteadmisega peale hakata? Kas lôpetame ühekorraga rasestumisvastaste vahenditekättesaadavuse ja igaks juhuks murrame üleüldse tagasi vaesusesse, mis tookstagasi paratamatu perekonna- ja kogukonnapôhise solidaarsuse? Kuna seeettepanek tundub paljudele jabur, siis on kahtlemata lihtsam ennast välja eladaväljamôeldud vastase peal. Jah,mulle on tôesti tunne, et tänu meediale, kes meeleldi vôimendab igasugukonflikte ja annab meeleldi ebaproportsionaalselt leheruumi neile vähemustele,kes genereerivad “klikke”, ongi meil tunne, et me oleme millegi olulise keskel.

Mul on selle teemagaisiklik suhe, sest ka mind on peetud homoks. Olen nii meedias, kui ka päriseluskogenud solvanguid ja agressiivseid ähvardusi. Mind on sel puhul hämmastanudnende solvajate enesekindlus minu paikapanemisel, ehkki loomulikult ei saa masinna midagi parata, kui olen kellelegi ebameeldiv. Paraku aga on sellel loolüks konks. Nimelt ma ei ole homo. Ja kuna ma seda ei ole, siis ei ole keegisaanud mind ka iial näha käitumas homoseksuaalina. See tähendab, et hoolimatahomofoobsetest väljendites, on ründavate sônade taga midagi muud... Ma ei tea, mis on, aga ma usun, et minulugu ei ole erandlik ja see tôestab, kuipalju ollakse ärevusühiskonnas valmiskuulujuttude pôhjal nôidu pôletama. Selle taga kumab eelkôige jôuetusestvisklev hirm, mis sunnib hiljem veelgi enam imestama, kui katk ja pôud eilôppegi pärast pôletatud nôidade viimaseid kriiskeid. Öigupoolest sunnib seeküsima, kui paljudel homofoobidest on tegelikke kokkupuuteid geidega. Jätamevälja meedia, mis seda geiteema ülevalhoidmiseks maalib neist pidevalt pilt,vaid räägime sellest, kui palju me päriselus puutume kokku nendeteistsugustega. Olgu nad geid vôi kes iganes. Ma arvan, et mitte eriti. Isegimina, kes ma olen töötanud koos geikolleegidega, teadsin nende soodumustestpigem kuulujuttude, kui otseste demonstratsioonide kaudu. Seega ma väljaspoolkuulujutte ja meediat, ei tea ma neist midagi.

Selle tekstiülesanne ei ole siin veenda ühtegi hetorot, hakkama geiks. Ma ei usu, etselline asi oleks vôimalikki. Vähemalt ei ole ma kuulnud ühestki taolisestjuhtumist, kus keegi oleks ajalehe artikli môjul vahetatud oma orjentatsiooni.Ma räägin millestki muust.

Eelkôige sellest, et kahe äärmuse esindajatele antakse ohtralt sôna,siis muutuvad sônad aina teravamaks. Vastaspoolt veendakse ümber haruharva,kuid tunduvalt tihedamini tundub äärmustele, et sônadest enam ei piisa. Teiseks räägin ma vähemuse ja enamusesuhtest laiemalt. Sellest, et eestlastele on olemuslikult raske olla enamuses.Meie identiteedi DNA-s on sees teadmine, et me oleme alati väikesed javähemuses ja ohus. Me oleme pidevalt ohvrid. Kaasaegse demokraatia kriis, kusriik on muutunud liiga keeruliseks tema kodaniku jaoks ja majanduskriis, mispühib teelt senise arusaamise heaolu ühiskonnast, saavad ainult kasvatadajôuetuse tunnet, mis omakorda sünnitab agressiooni.

Sellisel viisilloodud maailmapildis ei ole kohta suuremeelsusel.

Ohver ei ole suuremeelne

Väidan, et meie vaba tahealgab sellest, kuidas me maailma enda ümber kirjeldame. Ja seepärast ma eiolegi kindel, et meie saatuste paratamatused keelavad meile vabast tahtesttulenevat vaimusuurust. Mul ei ole täna lahendust mille kaudu igaüks vôis taaskontrollida oma elu ja saatust, aga ma olen väsinud kirjeldusest, mis näebeestlasi peamiselt ohvritena. See ei tähenda kannatuste eitust, kuid ma iseolen pigem osa maailmast, kus me oleme kaotanud môned lahingud, aga mitte sôja.Me ei ole igavesed ohvrid, kes usuvad, et tänu kannatustele, saame ôigusi, midaahnelt sisse nôuda. Ma ei ole nôus ennast vaatama ohvrina, sest ohver ei olekunagi suuremeelne.

Jah, minatahaksin pigem surra suuremeelsena, kui elada ohvrikomplekside väiklasteshirmudes. Ja ma tean, et suuremeelsuse eelduseks on see, et sa oled omaväärtustes kindel. Siis vôid sa teistele ükskôik mida lubada, sest varem vôihiljem näevad nad sinu väärtuste ülevust.

Suure lekke soolikad, III osa. Saladuste ühiskond

2011-10-16T14:29:00.000+02:00

Kuidas Wikileaksi puhul on paljastatudtekstist tähtsamaid asju

Wikileaksi sünd ja pôhjused

Vaatlemekôigepealt milliseid tähenduse kontekste tootis sônumi edastaja Wikileaksibränd. Aluseks vôiks vôtta Wittgenstein tuntud näite lausungi sôltuvusestseoses kônelejaga. Näiteks lause “Mina olen siin” tähistab erinevat sisusôltuvalt sellest, kas seda ütleb professor filosoofialoengus vôi ema vastusekspimedas toas kostunud lapse küsimusele.

Wikileakson rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis avaldab talle saadetudera- vôi salastatud informatsiooni. See tähendab, et tegemist ei ole uurivateajakirjanikega, vaid The Sunshine Pressi nimelise organisatsiooniga, mis pakubkanalit neile, kes soovivad mingeid materjale lekitada. Wikileaksi veebilehekülgalustas tööd 2006 aastal ja juba esimese aasta möödudes oli nende andmebaasisüle 1,2 miljoni dokumendi. Wikileaksi algset altruismi iseloomustas ka temaalgatajate kirju koosseis, kuna initsiatiiv tuli ühtemoodi Ameerikast,Taiwanist, Euroopast, Austraaliast ja Lôuna-Ameerikast. Veebilehekülg lükatiesialgu käima kui lihtne wiki, mida igaüks saaks täiendada, kuid veidi hiljemotsustati minna siiski veidi traditsioonilisemalt toimetatud lehekülje kasuks.

Wikileaks sünnib interneti peavoolumeedialevastanduvast traditsioonist.

Selleks,et seda edulugu môista, tuleb esitada küsimus, millisele nôudlusele Wikileaksvastas? Esiteks muidugi läheb Wikileaksi sünd peavoolu meedia vastase protestikonteksti. Interneti tulekut tervitasid ju eriti ägedalt erinevad väiksemadhuvigrupid, kes süüdistasid ajalehti ja televisiooni nende agendadetsenseerimises. Teatud osa taolisest interneti traditsioonist keskenduskipeavoolu meedia parodeerimisele vôi parandamisele. Teiseks tuleb aga meenutada,et viimase kümne aasta jooksul on peavoolumeedia allikaitse tunduvalthalvenenud, mis on hirmutanud nii ajakirjanikke, kui ka anüümseid allikaid.Aasta enne Wikileaksi sündi näiteks leidis laialt kajastamist kuidas New YorkTimes ajakirjanik Judith Millerveetis85 päeva vangis, kuna ei soostunud valitsuse juurdlusasutustele nimetama omaallikat, kelle kaudu paljastati CIA agendi, Valerie Palmeri, identiteet. KaEuroopast vôib tuua samasuguseid näiteid. Euroopa Inimôiguste kohtu teadaenne2010 aastast loetleb üles 7 juhtumit viimase kümne aasta jooksul, kusajakirjandus on kohtusse kaevatud riigi pool, kuna ajakirjanikud ei olenôustunud avaldama oma allikaid. Tuntuim neist juhtumeist on vast episood Hollandis2006 aastal, mil kaks ajalehe De Telegraaf ajakirjanikku Bart Mos ja Joost deHaas vahistati kolmeks päevaks. Ka nemad olid jälile saanud Hollandieriteenistuse salajastele juurdlusdokumentidele ja ei asja seletama. 2011.aasta 1. septembril kirjutas aga Le Monde, et prantsuse luureteenistus kuulassalaja pealt ajakirjanik Gérard Davet kônesid, etjälile saada tema allikale, kes oli ajakirjandusele paljastanud käimasolevatejuurdluste materjale.[1]

Need näited on vaid killud teatud diskursuses, misväidab, et peavoolu meedia ei saa oma demokraatia järelvalve ülesannetegahakkama. Sellepärast on ka JulienAssenge käsitlenud Wikilieaks’i “allikate kaitse” vahemehena.

Wikileaksi vastus peitub aga internetirahvusvahelisuses, sest nad on paigutanud oma serverid riikidesse, kusallikakaitse on garanteeritud, näiteks Rootsi. See aga ei tähenda, etlekitamiste eriteemalised eetikaarutelud oleksid vaibunud. Riigi seisukohalt onargumenteeritud erinevates riikides üsna ühtemoodi, et kui ajakirjanikuvalduses on informatsiooni, mis aitaks ära hoida kuritegusid, siis ei ole talôigust seda informatsiooni ainult endale pidada. Näiteks, kui ajakirjanik teekstagaotsitava sarimôrvariga intervjuu, aga keelduks politseile ütlemast, kuidasta kurjategijaga kontakti sai, siis vôiks seda vôrrelda kuriteolekaasaaitamisega. Wikileaksi puhul on erinevate riikide eriteenistused leidnud,et tegelikult on ka avaldatud materjalid sisaldanud tundlikku informatsiooni.Nii on koguni peetud vajalikuks agente välja vahetada, mis muidugi tähendabriigile kulu. Kôige viimaste Wikileaksi USA diplomaatiliste kirjavahetusteavaldamise puhul 2011 aasta augustis avaldasid aga koguni Wikileaksi endisedmeediapartnerid protesti materjalide vastutustundetult toimetamata avaldamisepärast. Oma ühisavalduses väitsid Guardian, El Pais, New York Timesja Der Spiegel, et « Wikileaks otsus avaldada toimetamata materjale panebohtu info allikad ? » [2]

Kui aga liikuda info avalikustamise toiduahelat möödaallikale veelgi ligemale, siis ei ole küsimus mitte ainult ajakirjanduseallikakaitses, vaid küsimus, kuidas riik suhestub laiemalt paljastajatesse (“whistleblower »). Üsna iseloomulik oli,et ühelt poolt kuulutas ajakiri Time 2002 aastal Whistlerblower-id aasta inimesteks, pidades teiste hulgasäramärkimisväärseks Coleen Rowley-t, kes töötades Minnesota FBI-s, kaebas omaotseste ülemuste peale, et need ei suutnud ôigeaegselt edastada 9/11 ohtusisaldavat luureinfot. Teiselt poolttekitas Iraagi ja Afganistani sôja ebapopulaarsus olukorra, kus USA suhtus ainasuurema ettevaatusega “pealekaebajatesse”. Nii on läbi kogu kümnendi nurjunudseadusandlikud katsed tugevdada 1989. aastast pärit Paljastajate KaitseSeadust. Seda enam on rohujuuretasandi aktivistid ja liberaalneajakirjandus kultiveerinud hoiakut, et alati ei pruugi riik olla “ôigluse poolepeal” ja seega peaks ôiglased kodanikud olema kaitstud, kui nad paljastavadvalitsusteenistujate seaduserikumisi.

Iseküsimuson muidugi kas tavalugejale antud allikakaitse teema eriti korda läheb. Kodanikkui meediatarbija ei huvitu ju lôpuks, mis kanalit pidi talle informatsioonsaabub. Tähtis on vaid tulemus.

Riigisaladuste hulga kasv

Teine väga oluline eeldusWikileaksi skandaaliks oli riigisaladuste staatuse areng. Juba 1971. aastal,kui riik üritas keelata salajaste “Pentagoni paberite” avalikustamist New YorkTimes’is, jôuti Ülekohtu kohtuniku Potter Stewarti sônul olukorrani kus: “Kuikôik on salastatud, siis ei ole midagi salastatud.” 40 aastat hiljem on ajakiri“Time” sunnitud kirjutama, et “valitsuse totaalne mitteusaldamine on vaidsaladuste inflatsiooni loomulik areng.”

Üsna iseloomulik süsteemivöörandunud arengule on see, et 1997. aastal avalikustas USA senat Daniel Moynihani juhitudriigisaladuste komisjoni raporti, milles oldi kriitilised Külma sôjast päritriigisaladuste süsteemi suhtes. Ometi on sellest ajast saadik (ehk aastatel 1996-2009) USA Informatsiooni julgeolekujärelvalveameti (U.S. Information Security Oversight Office) andmetel riigisaladustearv kasvanud 75%. Nende saladuste baasil tekitatud dokumentide arv on suurenenudrohkem kui 10 korda 5,6 miljonist dokumendist 1996 aastal 54,6 miljonidokumendini 2009 aastal. Siit enam ei ole enam üllatav, et ka nende saladustekäsitlemise ôigus on antud ühe suuremale hulgale inimestele. 2008 aastal oliainuüksi Pentagon väljastanud 630 000 inimesele riigisaladuste loa. Vôib ette kujutada, et kui saladustehoidjate hulk on nii suur, siis on samavôrd suur ka lekke oht.

Tehniliselt kinnitati superlekke vôimalusparadoksaalselt 9/11 järgse luureparanoiaga. Eelkôige tuvastas USA valitsusejuurdlus, et erinevatel jôustruktuuridel oli olemas olulist informatsioonitulevaste terroristide kohta, aga kuna ametkondade vaheline koostöö oli nôrk,siis jäid puzzle tükid ôigel ajal kokku panemata. Sellest tulenevalt otsustati, et erinevatel ametkondadelpeab olema parem juurdepääs üksteise informatsioonile. Parandamaks olukordaloodi välisministeeriumis omapärane intranet Net-Centric Diplomacy database ehkNCD, kust oli suhteliselt lihtne otsida ja koguda ka kôige salajasemaiddokumente. Pentagonil oli taoline intranet loodud juba 1995. aastal ja kandisnime Secure Internet Protocol Router Network ehk SIPRNet. Sealt edasi oli vaidväike samm hetkeni, mil USA armee kapral Bradley Menning teatas 2009. aastamais tuttavale häkkerile, et tal on juurdepääs nii justnimelt selleleSIPRNet’ile ja lisaks veel ka Ülemaailmsele ühendluurekommunikatsioonisüsteemile JWICS.Tegelikult ei olnud taljuurdepääsu sugugi kôige salajasematele materjalidele, aga tema loogika olilihtne -Kuna valitsus oli öelnud, et nendele materjalidele juurdepääs onpiiratud, siis küllap kôik ka on saladus. Samas arvestade sadadessetuhandetesse ulatuvat dokumentide hulka, ei tegelenud Menning erilistesaladuste otsimisega. Ta laadis alla ja salvestas CD-le kôike, mida valitsusoli saladuseks nimetanud.

Meie aga teame, et Senati tasandil oldi juba kümmeaastat varem arvatud, et tohutul hulgal informatsiooni on nimetatud saladusekstäiesti kasutult. Ometi osutus määravaks just informatsiooni saladusegasildistamine, mitte informatsioon iseenesest. Ajalehed oleksid ehk vôinudanalüüsida ja leida, et saladust ei ole, aga nad eelistasid mänguga kaasa minnaja vôimendada saladuste silti.

Demokraatia kriis jaebapopulaarsed poliitikad kui tingimused täiusliku paljastuste nôudluse järgi.

Eelnevalt me oleme nüüd näinud, et Wikileaks kerkisesile kui infomaailma Robin Hood, sest ühelt poolt oli igasugune lekitaminemuutunud keerukamaks ja teiselt poolt oli riik tekitanud ka kunstlikult ilmseltliiga palju saladusteks nimetatud dokumente. Kuid sel nähtusel on ka laiemühiskondlik kontekst, mis automaatselt tingib suvalise informatsioonisaladuseks nimetamist. Tegemist on laiema usaldamatuse ôhkkonnaga, mida vôib kapidada üheks infoajastu veidi paradoksaalseks zeitgeisti vormiks.

Veelgi kaugemale minnes vôime antudkonspiratsioonikultuuri nimetada arenenud demokraatia kriisi üheks tunnuseks.Wikileaksi menu ei näita mitte niipalju kaasaegse lääne ühiskonna salatsemist,vaid pigem ohtlikul kujul inimeste vôôrandumist vôimust. Ainult sellega onvôimalik seletada, et mingi informatsiooni müümisel on peamiseksmüügiargumendiks tema saladuse staatus. Kui vôtta näiteks Wikilieaks’is avalikustatudameerika diplomaatilises kirjavahetuses lugeda olnud eesti poliitikutemôtteteri, siis on nendegi puhul olnud märkimisväärne, et enamikel juhtudel onameerika diplomaadid pidanud tsiteerimisväärseks avaldusi, mis sobivadsuurepäraselt antud poliitikute üldisema taustaga. Uudisevääriliseks on aganeed avaldused muutnud “saladuse” pakendus, mis justkui paljastaks poliitikutetegelikke môtteid. Reaalselt oleme ehk teada saanud, et nad on vôimelisedennast väljendama ka väiksema kantseliidihulgaga ja väiksema poliitilisekorrektsusega, aga ei midagi oluliselt enamat, kui nad on avalikult rääkinud.Sellisel kujul eesti ajakirjanduses nende lekete puhul poliitikute “lausete”müümine räägib rohkem ajakirjandusest ja ühiskonnast, mis omistab paljastatudtekstile suuremat usaldusväärsust, kui poliitikute avalikule kônele.

Omal viisil on kriis demokraatiat saatnud aegadealgusest saadik. Juba 1830ndatel aastatel kritiseeris üks Tocquille’i kaasaegneameerika demokraatiat, kus “kogu poliitika on muutunud karnevaliks.” Praegusekriisi eripära on aga selles, et hetkel puudub selge tulevikunägemus, kuhudemokraatia peaks arenema. Bulgaaria poliitmôtleja Ivan Krastev on sel puhulkirjutanud paradoksist, et “Kodanike õigusi kaitstakse paremini kui kunagivarem, inimesed pääsevad teabele ligi paremini kui kunagi varem, nad võivadvabalt reisida ja järgida oma elulaadi, kuid üha enam süveneb kartus, etviimasel neljakümnel aastal aset leidnud ühiskonna demokratiseerimine on kaasatoonud demokraatlike institutsioonide halvatuse. /…/ Tänapäeva demokraatiakeerlebki umbusalduse ümber.»[3]Kui ühest küljest räägitakse, et massist emantsipeerunud eliit kasutab järjestenam populistlikku retoorikat, siis teisest küljest tunneb individualismirevolutsiooni läbielanud tavakodanik end ikka jôuetumana. Riik on liigakeeruline, et ilma eriettevalmistuseta kodanik suudaks sellest aru saada, agasamas keeldub ta ka maailmast, milles ei ole lihtsaid seletusi. Nii asendab uskkonspiratsiooni selle maailma, mida eliit kirjeldab George Sorose sônadega kui“ettemääramatuse maailm”. Kui kogu kultuur sisendab inimesse, et tal on ôigusoma isiklikule ônnele, olgu see siis isikliku auto vôi sädeleva tuleviku näol,siis ei saa ta leppida selle teise diskursusega, mis ütleb, et tahtmistel onpiirid. Keegi peab süüdi olema ja see ei saa olla tôenäosusteooria vôisotsiaalne paratamatus.

Kui üldise usaldamatuseôhkkonnas toimub ka ebapopulaarse poliitika läbiviimine, siis vôib ettekujutada täiuslikku nôudlust negatiivsete saladuste järgi. Wikileaksi ilmuminelangeb ajaliselt ühte Iraani ja Agfanistani sôja ebapopulaarsusega kogumaailmas, millele selgelt lisandub veel rahulolematus USA ühepoolseltdomineeriva rolliga maailmapoliitikas.

Kommunikatsioonimullianalüüs

Veidi spekuleerides vôib ütelda, et kogu antudkontekstuaalne taust tingis automaatselt negatiivset informatsioonipoliitikategijate kohta. Infoajastu märgiks on, et seekord vôttis negatiivneretoorika paljastuste vormi, kusjuures paljastus esines eelkôige mingiinformatsiooni paljastatud saladuseks nimetamise näol. Lingvistikas jafilosoofias on eraldi uuritud nähtust, kus on asju, mis eksisteerivad ainultselle pärast, et inimene on neid nimetanud. Veidi müstilisemalt on sel puhulräägitud ka sôna jôust. Folklooris ja fantaasiakirjanduses on olemas motiiv,kus mingite asjade nimetamine “ôigete” nimedega annab ütlejale nende asjade ülevôimu. Nii on ka seekord lugu saladustega. Oluline on antud skandaali jaokssee, et saladuseks nimetamine toimib kui publikumagnet. Antud juhul toimis seekontekstis, kus oli olemas sôjavastane ootus, mis vôimaldas laias laastus ühteja sama informatsiooni uuesti tarbida veidi uuenenud pakendis. Kuidas on seevôimalik?

Vastus peitub tôsiasjas, et tavakasutuse tasandilei ole inimestel tavaks eristada emotsionaalset teadmist kognitiivsest. Kui meeespool kirjeldasime nôudlust paljastuste järele, siis suures osas on tegemistnôudlusega teatud emotsionaalse teadmise vôi rahulduse järele. Siin astubkimängu informatsiooni taaskasutus, kus me oleme valmis tarbima samainformatsiooni uuesti lootuses, et see toodab meile samasuguse emotsionaalseseisundi, kui informatsiooni esmane tarbimine. Sisuliselt on tegemist samafenomeniga, kui väikelapsed vaatavad näiteks Teletupsude vôi Lottede multifilmetaas ja taas üle. Ilmselgelt aktiveerib informatsioon neil teatud emotsionaalseseisundi, mida nad üritavad korrata. Ebapopulaarse Iraagi ja Afganistani sôdatôttu oli olemas teatud hulk meediatarbijaid, kes vajasid jätkuvalt omasôjavastasuse emotsiooni toitmist. Samal ajal on siiski tegemist täiskasvanudinimestega, kes ei lähe paar aastat vana uudist sama emotsiooniga üle lugema.Vaja on pakendamist, mis ütleks, et tegemist on uue uudisega. See on mehhaanika môttes vôrreldavnäiteks televisioonides kasutatava Breaking News formaadiga, kus mingi sündmusetoimudes korratakse sama informatsiooni senikaua, kuni saabub emotsionaalneküllastumus. Et aga seda küllastumust edasi lükata, lisatakse aeg ajalt justkuiviimaseid uudiseid isegi siis, kui esmast uudist sisuliselt millegagi eitäiendata. Sarnane on ka tabloidajakirjanduse uudiste mehhaanika, kus teatudkuulsuste uudised ei sisalda mingit olulist uudist, kuid mida nimetatakseuudiseks à la “Britney käis poes.” Uudiste tarbijad väärtustavad sel puhuleelkôige emotsionaalset kontakti, mis neil on tekkinud antud kuulsusega.

Levi tähtsus

Wikileaksi nimelise mulli suurim ôppetund seisnebaga levitamises. Mitmes kultuuri ja kommunikatsioonivaldkonnas on ka varemaksioomina vôetud, et iseenesest väärt kunstiteos vôi informatsioon ei olemidagi väärt, kui ei ole garanteeritud selle levi. Levi loob tähenduskontekstija tähtsuse. Filmivallas teatakse, et kogu maailmas on umbes 5suurkorporatsiooni, mis suudavad tagada suvalise filmi ülemaailmse menu. Pôllumajanduses on aru saadud, etsenikaua, kuni pôllumees saab toetust lihtsalt oma toodete kasvatamiseks, onkôik toetused tühja läinud, kui tal ei ole juurdepääsu ülesostjate turule, misnäiteks garanteeriks tellimuse mônest supermarketite ketist. Wikileaks tegutsesju enne hiljutist meediastaariks saamist ligi 4 aastat, kuid seekord leke eiolnud erakordne mitte ainult sisu ja mahu poolest, vaid ka selle turundusepoolest. Oluline oli ikkagi see, et Wikileaks sôlmis kokkuleppe kolmemainstream kvaliteetajalehega, mis omakorda tegid turunduslikult kôikvôimalikku, et oma eksklusiivsust vôimendada. Hiljem aga laiendati nendepartnerajalehtede hulka, kellele lubati meediaärile olulist ajakriitilisteksklusiivsust.

Mulle meeldib sel puhul alati tuua vôrdlus pôllumajandusega, kus ei piisa sellest, et eesti pôllumees kasvatab kodumaist vilja vôi siga. Kui tal ei ole garanteeritud juurdepääsu supermarketitele, kus tehakse kôige rohkem oste, jääb see tootja hoolimata oma vôib-olla heast kaubast ikka vaeslapse rolli.

See tähendab, et ka Eestis ei ole loomulikultkadunud vôimalus, et protestijad vôiksid lekitada ükskôik mida, kasvôisinnasamasse Wikileaksi, aga see ei pruugi äratada tähelepanu enne, kui seeleke on kanaliseeritud peavoolu meediasse. Peavoolu meedial on aga omakorda“nimetamise” jôud. Nad vôivad omistada suvalisele informatsioonile suvalisepredikatiivi, mis töötab teatud mööndustega üllatavalt hästi. Vôrdluseks vôibtuua blockbuster filmide turundamise, milles eelreklaam lubab väga palju isegisiis, kui film ei paku enamusele vaatajatele suurt rahuldust. Kummatigi on agafilmide koguhulgas väga palju ka rahuldust pakkuvaid filme, nii et vaataja eiloobunud nendest levitajatest, kes on pakkunud eksitavat reklaami. Vähemaltvaatajanumbrite stabiilsus ei kinnita, et vaatajate enamus oleks loobunudpeavoolu filmilevitajates.

Kokkuvôtteks

Kôik see kokku ei tähenda sugugi, nagu me peaksavalikustamist vôi paljastusi taunima. Pigem tuleb ka Wikileaksile sarnaseidepisoode alati käsitleda omas kontekstis, arvestades, et iga info puhul onlisaks kôigele oluline môista kavatsust. Ei ole olemas eesmärgistatudkavatsuseta kônet, mis justkui paljastaks neutraalse informatsiooni. Ma olennôus, et Wikileaksi vahendatud paljastused on parandanud meie jubaeksisteerivaid teadmisi maailma toimimisest, aga täpselt samavôrd on nendegakaasandega kasutatud erinevat sorti môjutusretoorikat. Nende seas olulisem onkonteksti muutmine.

Kui aga ôppida Wikileaks’i loost midagi, siisesiteks seda, et tehnoloogilisel infoajastul on tohutud vôimalused vôimendadaigat sorti sildistamist ja pakendamist. Kuidas muidu oleks vôimalik sellisesmahus info lekitamine ja teisest küljest triviaalse taktikalise info nimetaminepaljastuseks à la “Kompanii X patrullis rajoonis Y ja sattus lahingkontaktivastasega, keda ei nähtud.” Infoga küllastumise tingimustes ei jää paljastusestjärele midagi muud, kui kokkuvôttev sildistus.

Riigi poole pealt vaadatuna tundub, et igastateegiline plaan, mis sisaldab saladuse hoidmise kohustust, on vägariskantne. Juba kolm suve on Eestis toimunud riigikantselei eestvôtmisel valitsuskommunikatsiooniseminar erinevate avaliku sektori asutuste pressiesindajatele ja avalike suhetejuhtidele. Nendel seminaridel on samuti rohkem kui kord rôhutatud, et kunaigasuguse paljastuse oht on väga suur, siis tuleb igat dokumenti kirjutada, igate-maili saata ja igat ametlikku vestlust pidada eeldusega, et ühel hetkel saabsellest avalik dokument. Saladused tasuvad ennast ära parimal juhullühiajalises operatiivperspektiivis ja sedagi eeldusel, et nad järgivadüldiseid heakskiidetud väärtusi. Näiteksei pea politsei koheselt teada andma millist informatsiooni nad täpselt omavadmingi kahtlusaluse kohta. Kuid hiljem tuleb see informatsioon ilmselt siiskiavalikuks ja siis on parem, kui politsei on kinni pidanudprotseduurireeglitest.

Kas Wikilieaksi toodetud paljastusi on vôimalikvältida? Ilmselt mitte, sest paljastuste eeltingimuseks on ebapopulaarnepoliitika, mis igavikuliselt taaskorduv nähtus. Ja kuna

ebapopulaarse poliitika puhul on ilmseltparatamatu, siis vôib arvata, et sotsiaalne dünaamika toodab varem vôi hiljem“paljastusi”, sest nende järgi on nôudlus.

[1] http://www.lemonde.fr/politique/article/2011/09/02/un-journaliste-du-monde-espionne-claude-gueant-couvre-les-policiers_1566720_823448.html

[2]http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-14765837

[3]http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews%5Btt_news%5D=1279&tx_ttnews%5BbackPid%5D=585&cHash=c4306396cd

Suure lekke soolikad, II osa, Kuidas hinnata paljastusi

2011-10-14T12:14:00.001+02:00

Kuidas hinnata paljastusi?

Wikileaksigavôrdluseks on rohkem kui korra toodud 1971. aastal New York Times’i lekitatudnn. Pentagoni pabereid. Tegemist oli tollase USA kaitseministeeriumi täiestisalajase uuringuga USA tegevuse kohta Vietnamis aastatel 1945-1967. See vôrdluson seda asjakohasem, et Vietnami ja Afganistan-Iraagi konfliktid on paljuskisarnased olnud. Môlema puhul tekkis USA-s märkimisväärne opositsioon sôjasosalemisele ja môlemal juhul otsis USA valitsus vôimalust vastutust üle andakohalikule ameerikameelsele vôimule.

Pentagoni paberite lekitajaks oli üksuuringus osalejatest Daniel Ellsberg, kes oli isiklikult vastu tol ajal peetudsôjale. Antud materjal tôestas, et USA oli tahtlikult laiendanud sôdaKambodzale ja Laosele, pommitades nende äärealasid. USA meedias aga ei olnudsellest varem räâgitud. Kuid kôige olulisem oli tôestust, et presidentTrumanist alates kuni Johnsonini välja olid neli Ühendriikide administratsioonivarjanud avalikkuse eest oma tegelikke kavatsusi. Viimane selles reas oliPresident Johnson, kes 1964. aasta valimiskampaania ajal lubas mitte “laiendadasôda” samal ajal kui ta tegelikult oli juba heaks kiitnud plaani alustada PôhjaVietnami pommitamist. Seejuures oli Johnson valimiskampaania ajal otseseltolnud vastu Pôhja Vietnamipommitamisele süüdistades hoopis vastaskandidaati Barry Goldwaterit sarnaseaktsiooni môttetus pooldamises.

KuiPentagoni paberid hakkasid ilmuma New York Times’is ja hiljem ka WashingtonPostis, püüdis valitsus seda takistada kohtu kaudu. Tekkinud kohtuvaidlusel olioluline môju sônavabaduse ja avaliku huvi defineerimisel järgneva paarikümneaasta jaoks. Avaldamise pooldajate peamine argument oli, et riigijuhtidetegevuse paljastamise avalik huvi on suurem, kui vôimalik kahju, mida riigitegevus taolisest avalikustamisest saaks. Nii andis USA Ülemkohus ôiguse siiskiajakirjandusele. Sellisel kujul on antud episood jäänud sônavabaduse ajalookuldraamatusse ja ühtlasi glofitseerinud igasugust establishmenti vastastvôitlust.

Esimenevôrdlus Pentagoni paberite ja Wikileaksi sôjaraportite vahel näitab Pentagonipaberid paljastasid olulisel määral poliitiliste juhtide tegevust ja valesid, samalajal kui Wikileaks’i dokumendid puudutasid vaid vägede, ehk käsutäitjatetegevust igapäevasel taktikalisel tasandil. Ja nagu tôdeti, ei olnud niivôimalik tuvastada Bushi ja/vôi Obama administratsiooni valetamist.

OluliseimWikileaksi ja Pentagoni paberite lugudes on tagajärgede vôrdlus. Ameerikas ontôe rääkimine on pika traditsiooniga tundlik teeme, kui meenutada kasvôi seda,et president Clintonile ei pandud ju lôpuks pahaks mitte intiimepisoodi omapraktikandiga, vaid seda, et ta sel puhul valetas. (I have not had sex withthat woman!) Pentagoni paberitepôhjal selgus, et president Johnson valetas ja tegelikult aeti vôimu kôrgematelkorrustel teistsugust poliitikat, kui rahvale räägiti. Wikileaksi narratiivi hinnates ei meenuaga üheselt ühtegi suurt saladust, mida paljastati. Wikileaksi retrospektiivseloo pôhirôhk on pigem paljastamisel, kui paljastatud informatsioonil endal.

Huvitav onaga vôrrelda paljastatud informatsiooni vahetut môju poliitikale. Môlemal juhuloli ju paljastuste eesmärk môjutada ühiskonna arengut. Môlemal juhul onpaljastusest loodud müüt. Pentagoni paberite puhul on mainitud üsna sarnaseltWikileaksiga, et need panid punkti ebapopulaarsele sôjale. See väide on agaüsna spekulatiivne, sest Vietnami sôda oli ju enne Pentagoni pabereidki üsnaebapopulaarne. Piisab kui meenutada kasvôi skandaali, mis tekkis kui meediakajastas My Lai külas toimunud massimôrva 1969. aastal. Väljaspool paljastustenarratiivi on ju olemas ka sôjaajakirjanduse narratiiv, milles väidetakse, etVietnami sôja kaotuse pôhjuseks oli ameerika ajakirjanduse ja erititelevisiooni kajastused sellest konfliktist, mis muutsid sôja jätkamise vägakeeruliseks eelkôige Ameerika siseopositsiooni tôttu. Sellisel kujul vôiks kaöelda, et Pentagoni Paberid paljastasid väga olulisi üksikasju, kuid nendepaljastuste reaalset môju on väga raske hinnata. Selles suhtes on Pentagonipaberite episood jällegi sarnane Wikileaksiga, mille puhul on raske esile tuuaainsat selget poliitilist muudatust, mille peamiseks pôhjuseks olekspaljastatud informatsiooni sisu. Nii Afganistani kui ka Iraagi sôda olidebapopulaarsed juba enne Wikileaksi ja president Obama oli teinud nendekonfliktide lôpetamisest ühe oma valimislubaduse. Seepärast on ka täna raskeütelda, et “saladustest teadlikuks saanud” avalikkuse surve muutis mingitpoliitikat. Nagu ütles kaitseminister Robert Gates, endine CIA ülem: “Kas seeon häbivääne. Jah. Kas see on piinlik. Jah. Millised on môjud USAvälispoliitikale? Arvan, et üsnatagasihoidlikud.”

Tôsi,Wikileaksi skandaal on toonud kaasa teatud tüüpi muudatusi, kuid mittesuhestatuna paljastatud informatsiooni, vaid sellesse kuidas riigiteenistujadkäitlevad informatsiooni. Peamiselt seetôttu, et paljastatud informatsiooni on tajutud vägaerinevalt. Kui ajakirjanduslikus serveeringus püüti informatsiooni tehaarusaadavaks ka ignoratsele lugejale ja otsiti kôige üldisemaid strateegilisihinnanguid, siis eri maade eriteenistuste jaoks oli paljastuste hulgas katundlikku informatsiooni taktikalisel tasandil. Seega üldpoliitika tasandil eipaljastatud saladusi ja seega ei olnud muudatusi, kuid eriteenistuste tasandiltôi saladuste paljastamine kaasa agentide tagasikutsumisi, saladuste käitlemiseprotseduuri muutmist. Ja seda mitte ainult USA-s.

Wikileaksi üksiku ja üldise teadmise dilemma kaksnäidet:

Tsiviilohvrite olemasolu ja arv

Jägnevaltpüüame konkreetsemalt vaadata mônedeWikileaksi paljastuste sisu. Loomulikult eiole siinkohal tegemist detailidesse lôpuni süübiva lôppanalüüsiga, vaid pigemüldpildiga trendist. Nagu toodud eriteenistuste eritaju näite puhul, puutumeWikileaksi paljastustega seoses pidevalt kokku üksiku ja üldise dilemmaga. Vôtamenäiteks ühe kôige levinuma väite, et Wikileaksi materjalid paljastasidtsiviilohvrite rohkuse relvastatud konfliktides. Vôi selle, et nende arv ontegelikkuses suurem, kui NATO on väitnud. Ilmselt see vôis ka nii olla jaôigusriigi seisukohast ei tohiks me ühestki üksikjuhtumist mööda vaadata.Kummatigi ei paistnud ei Wikileaksi ega ajakirjanduse ambitsiooniks olemaüksikjuhtumite paljastamine.

Paradoksseisneb selles, et tsiviilohvrite olemasolu nendes sôdades oli vähemaltpopkultuuris juba kinnistunud aksioom. Vôtame näiteks filmi meediumi, mis onindikatiivne seetôttu, et film on oma tootmisprotsessi mahukuse tôttu teistestmeediumitest – ajakirjandus, kirjandus, muusika, kunst – tunduvalt aeglasem.Seega kui popkultuur kommenteerib mingit sotsiaalset nähtust, siis on see filmijôudmise hetkeks enamasti saanud üldteadmise staatuse.

Kaader filmist "Haditha lahing". 3 aastat enne Wikileaksi paljastusi.

Nüüd agaon lihtne koostada väike nimekiri filmidest, mis enne Wikileaksi edendavadsisuliselt sama poliitilist diskursust. 2007. aastal valmis ingliserezhissööril Nick Broomfieldil film “Haditha lahing”. Film räägib loo sellest,kuidas Iraagis pommi otsa sattunud ameerika patrull tapab reaktsiooniks 24iraagi meest, naist ja last, kusjuures vähemalt 15 surnut ei olnud kindlastiseotud vastupanuliikumisega. Filmtugines avalikele kohtumaterjalidele. Brian De Palmal valmis samal 2007 aastalfilm “Redacted”, mis tugines 2006 aastal Mahmudiyah linnas toimunudtapmisteloole, kus USA sôjaväelased tapsid tsiviilisikuid ja vägistasid 14aastase tüdruku. Oluline selle filmi puhul oli samuti tôsiasi, et filmistsenaarium pôhines ajakirjanduses avaldatud materjalidel. Ajakirjandus aga ammutas omamaterjale omakorda taas kohtumaterjalidest, sest neid sôjaväelasi karistatisôjatribunali otsusega. Lôpuks rääkis ka 2009 aastal parima filmi Oscarivôitnud “Hurt Locker” muuhulgas sellest, kuidas selles sôjas ontsiviilisikutest ohvrid lihtne tekkima.

Nende näidete pôhjal vôib väita, et ühiskonnaseksisteeris ka juba enne 2010 aastat teadmine tsiviilohvrite olemasolust vôiisegi omamoodi paratamatusest. Kui aga esitada väide, et Wikileaksi kaudu saaditeada uutest ohvritest, siis kas see muudab midagi hinnangulises teadmises.Pean silmas, et kui on toimunud tragöödia, sest teatud numbritest alates,kurbus ja viha ei muutu. Näiteks meie eestlased teame, et 1941. aastamärtsiküüditamise käigus viidi Eestist umbes 10 000 inimest. See oli tragöödia.Kuid oletame, et kodudest oleks kistud “ainult” 5000 inimest. Kas me siisütleksime, et kuritegu oli väiksem? Ilmselt mitte. Kas meil oleks lihtsamandestada stalinlikule terrorile, kui Eestis oleks toimunud ainult üksküüditamine? Kas seda on raske uskuda. Ka ainult 100 inimese vastu toime pandudebaôiglus jääb ikka ebaôigluseks. Meie ôiglussüsteem on üles ehitatudteadmisele, et ka ühte ainsat inimest ei tohi riik karistada ilma ôiglasekohtumôistmiseta.

Guantanomo avalikusaladuse veelkordne paljastamine

Veelgi ilmekam on viimase märtsikuise Wikileaksisuurpaljastuse lugu. ERR uudistest loeme, et “Wikileaksi avalikustatuddokumentidest selgub, et USA hoidis Guantanamo vangilaagris palju süütuidvõi kergete kuritegude eest karistatud inimesi.» Samal ajal on viimase kümneaasta sôdadega kaasnenudvanglapraktika saanud juba 8 aastat kriitika turmtuld. Kôik Iraagi jaAfganistani operatsioonidega seotud vanglad on olnud halva kuulsusega. Seesaaga sai alguse kindralmajor Antonio M. Taguba avalikustatud raportiga Abu Ghraib vangla kohta, kus vangeväärkoheldi avalikkust shokeerival viisil. Kui Guantanamosse loodierirezhiimiga vangla, siis oli üpris loogiline, et sôjavastane ajakirjanduskoondas kohe oma tähelepanu sinna. Popkultuur jöudis seal loogilise arendusena2006. aastal Michael Winterbottomi filmini “Road to Guantanamo”, milleskritiseeritakse lahtise tekstiga Guantanamo vangide erirezhiimi. Kui otsida Googliga, vôib leidavähemalt 5 filmi, mis kôik räägivad Guantanomost inimôiguste seisukohalt. Seegaoleks väga raske väita, et alles Wikileaks paljastas meile Guantanomoebaôigluse.

Nende kahenäitega tahtsin ma tôestada, et isegi kui Wikileaksi paljastused lisasid meiletäiendavat teadmist üksikjuhtude kohta, ei suutnud nad midagi olulist lisadaüldteadmise tasandil. Seega vôib ütelda, et Wikileaksi meediamulli taga ei olemitte konkreetne avaldatud informatsioon, vaid miski muu. Hüpoteesi korrasvôiks arvata, et antud furoor tekkis ühelt poolt tänu laiemale sotsiaalselenôudlusele sôjavastase emotsiooni järele ja teisalt olid olemas mehhaanilisedtingimused, mis peaaegu automaatselt töötasid selle nôudluse rahuldamiseks,sôltumata ettekäändeks toodud informatsioonist endast.

Teistesônadega me uurime lingvistikas tuntud nähtust, kus sônumi tähendus ei sôltumitte niipalju lauses esinevatest sônadest, vaid isegi suuremal määralkontekstist, kus sônumit esitatakse. See on aga omakorda vaid parafraseeringMcLuhani tôdemusest “Medium is message”.

(järgneb)

Suure Lekke soolikatest, I osa

2011-10-13T11:06:00.002+02:00

KuidasWikileaks’i tähetund tôestas kontekstuaalse turundamise olulisust

Umbesaasta tagasi, 2010 aasta juulis teatas Wikilieaks, et annab kolmeleautoriteetsele ajakirjandusväljaandele: The New York Times, The Guardian ja DerSpiegel, ligi 92 000 salajast USA armee dokumenti Afganistani kohta. TheGuardian kirjutab sel puhul juubeldavalt, et Afganistani sôjaraportite luguosutus ülemaailmseks ajakirjanduslikuks fenomeniks ja nii tehti ajalugu.Oktoobris järgnesid Iraagi sôja raportid. Meediakajastuste juhtkirjadesdomineerisid hüüdlaused, milles ühteaegu kuulutati kadu salatsevatelevalitsustele ja teisalt lubati paljastada sôja tegelikku olemust.

Sarnasedtrompetihääled saatsid meediat ka veel kuu hiljem novembris, kui avalikkuseette toodi USA saatkondade kirjavahetus, mis andis meediale vôimaluse rääkidadiplomaatide silmakirjalikkusest. Aasta lôppes sellega, et Wikileaksimeediastaarist eestkôneleja Julien Assange sai ajakirja Times’i Aasta Inimesekonkursil lugejatehääletuse lemmikuks.

Kummatigikostus kohe ka hääli, mis seadsid kahtluse alla nii lekitajate motiive, infousaldusväärsust, kui ka kogu avalikku tähelepanu, mida kogu see meediasündmussai. Praeguseks hetkeks on ilmunud juba ka mitu raamatut, mille pôhipaatosvarieerub Wikileaksi üksildaste rüütlite heroiseerimisest kuni Julien Assenge’imaniakaalse tähelepanuvajaduse ja paranoilise konspiratsioonihirmukirjelduseni. On tähelepanuväärne, et käesoleva aasta aprillis avalikustatudGuantanomo dokumendid leidsid küll ajalehtede lehekülgedel analüüsimist, agaolulisem resonants avalikkus jäi juba ära. Kas olid saladused nôrgemad vôi hakkasmiski Wikileaksi eduloos vaikselt nôrgenema?

Kui uskudaajalehe The Independent väidet, et kümmekond Wikileaksi juhtivat tegelast onorganisatsioonist lahkunud sisemiste lahkhelide tôttu ja hiljutist vastastikkuarveteklaarimist ajalehega The Guardian, siis vôib öelda, et Wikileaksiklantspildis on tôsised môrad ka nende jaoks, kes iseenesest avalikustamistpooldavad. Kui ei midagi muud, vôib Wikileaks pakkuda tänuväärt materjaliorganisatsiooniteooria uurijatele, kui näide edu môjust lôdva ideoloogiagahorisontaalsele organisatsioonile. Ei ole ju juhus, et endine Julien Assange’iasetäitja Daniel Domscheit-Bergon Saksamaal asutanud konkureerivalekkelehekülje OpenLeaks alles pärast seda, kui Wikileaksi on üles töötanudbrändina toimiva modus operandi.

Käesolevartikkel ei püüa uuesti jutustada Wikileaksi edulugu ega ka arutleda avaldatudmaterjalide sisu üle per se, vaidhuvitub ühest näilisest paradoksist. Nimelt on osad Wikileaks’i kriitikud onväitnud, et need lekked enamasti ei paljastanud uusi saladusi, kuid samal ajalon toimunud ülemaailmsest kärast vôimatu mööda vaadata. Seega kerkib ülesloomulik küsimus, kuidas sai saladuste puudumisel vôimalikuks nii suuremahulinemeediasündmus. Millised olid need sotsiaalsed eeldused ja mehhanismid, et seekôik kokku tekitas sellise resonantsi kogu maailmas?

Kôigepealtma väidan, et Wikileaksi meediamulli ei olnud otseselt seotud avaldatudinformatsiooniga. Seejärel vaatan ma teisid meediamullile sünnile kaasaaidanudaspekte lähtuvalt kommunikatsiooniteoreetilisest lähtekohast, et ühe lausungitähendus sôltub eelkôige konktekstist, kus seda kasutatakse. Nii jôuan maväiteni, et meediamulli tegelikuks tekitajaks oli informatsioonile toodetudsaladuse staatus. Ja seetôttu arutan ma artikli viimases osas saladuse staatuseolemusest kaasaegses demokraatias.

Minu tees – turundus ja levi otsustavad kôik

Minupeamine tees on see, et Wikileaksi tähetund on eelkôige näide turundus- jalevituskanalite tähtsusest. Iga päev ilmub internetti tohutul hulgal materjalija paljud sellest on paljastuslikku, kuid vaid see, mis kannab üheaegselt“saladuse” nimetust ja omab “mainstream usaldusväärsusega” levikanaleid, vôibloota tôelisele tähelepanule.

Ajakirjanduse retoorika müügisurve ja kimbatusevahepeal.

Ajakirjandusvôis eeldada, et Wikileaksi lubadus paljastada USA armee materjale onavalikkusele kuum teema. Oli ju sama 2010 aasta kevadel rahva ette jôudnud 2007aastast pärit sôjaväekopteri video, mille sôjaväelaste cool raadioeeter jaajakirjanike pihta tulistamine tekitas kogu maailmas furoori. Paar kuud hiljem,juulis oodati ilmselgelt uut pommi, mida oli vaja vääriliselt turundada.Seetôttu anti juba ette teada, et pühapäeval, 25. juulil on oodata midagierakordset. Selline vahu ülespeksmine oli väga loomulik, sest kui eeldada, et ajalehtede tööks on uudiste müümine,siis on ajalehtede turundusosakondade tööks nende uudiste vôimendamine. See onorgaanilisena sisse kirjutatud ajakirjandusäri olemusse.

Kuid kuierinumbrid ilmusid, oli retoorika juba vastuolulisem. Ühelt poolt väitsidlugejate tähelepanu püüdmiseks môeldud pealkirjad, et tegemist on olulistesaladustega, aga teisalt olid järgnevad artiklite tekstid tunduvaltvaoshoitumad. Nii kuulutas tihti vasakpoolsemaks peetav The Guardian näiteks ,et “Massiivne saladokumentide leke paljastab tôe okupatsioonist” ja artikliesimeses paragrahvis teatatakse, et “Me näeme etendust kindraleist, kelle kätelon gallonite viisi süütute tsiviilelanike verd /.../ ” The New York Timesteatab oma loo sissejuhatuses “Avanev pilt on süngem, kui ametlik versioonAfganistani sôjast.” Ometi jôuab ajaleht veidi hiljem tekstini, kustunnistatakse: “Üldiselt need dokumendid ei vaidlusta sôja ametlikku versiooni.Kuid mônikord näitavad need dokumendid, et Ameerika sôjavägi tegi eksitavaidavaldusi, näiteks väites, et allalastud helikopter oli tabatud konventsionaalserelvaga, kui tegelikult oli tegemist kuumust otsiva raketiga./.../”

Ka eestiajakirjanduses paistis läbi see veidi kummaline vastuolu. Postimehe juhtkiriteatas justnagu paljastusi lubavalt: “Alasti sôda, ” kuid veidi hiljem nendibartikli tekst juba vaoshoitumalt:”Nad toovad avalikkuse ette selle sõja köögipoole.Mis on küll ebameeldiv, aga mitte väga üllatav. Vähemalt mitte iga päevuudiseid jälgivatele inimestele.» Päevalehe pealkiri on veelgi enamsentsiatsiooni otsiv : “Wikileaks paljastab sôja varjukülje,» samalajal kui artikli tekst kinnitab justkui vastupidist : “Iseenesest ei tekitanud Wikileaksi avaldatud dokumendid küll suurt üllatust, vaidkinnitasid asju, mis on ennegi meedia tähelepanu äratanud.»

Eesti ajakirjanduses sel viisil esinev vastuolupealkirjade ja artiklite vahel on seletatav sellega, et artiklite autoriduurisid ilmselt küll allikmaterjale, end nende tekstidest nähtub, et nad on kindlastilugenud ka kaks päeva varem ilmunud lääne ajalehti, mille järeldusi kasutatakseka oma seisukohtade kujundamisel. Samal ajal aga ei määra artiklite autoridtihti ise pealikirju, mida teevad juba teised inimesed, kelle peamine püüdluson olla skandaalsem ja turunduslikum. Igal juhul on tajutav, et pealkirjadespüüti kirjeldada toimunut, kui seni varjatud tôe paljastamist, samal ajal kuiartiklid olid palju vaoshoitumad.

(järgneb)

Objektiivse informatsiooni vôimatusest - V osa (lôpp)

2011-10-10T19:42:00.000+02:00

V OSA – Kuidas suhestuda teistega, kui me näeme kôik näeme maailma veidierinevalt

Nüüd tundub mulle,et tähenduste omistamine on lôppkokkuvôttes eetika probleem. Me ju kasutame keelt ja keerulisitähenduslikke süsteemi väga paljuski selleks, et suhestuda teistesseinimestesse. Vôib-olla vôib isegi ütelda, et keelte tekkimiseks oli vaja mitutinimest ja nii on keele funktsiooniks vahendada meie suhteid. (Kôiksisemonoloogide austajad vôivad siin soovikorral vastu vaielda, aga üldiselt onnemadki oma keele kôigepealt inimkultuurist omandanud.)

Kui agatähendused on alati kokkuleppe küsimus, siis muutuvadki nad eetika probleemiks,sest tähenduse omistamine ja kasutamine näitab muuhulgas ka seda, kuidas Sasuhestud teistesse.
Ma arvan, ettegelikku probleemi ei eksisteerikski, kui objektiivse informatsiooni vôimatusoleks kôigi poolt aktsepteeritud. Tegelikult muidugi ei ole. Siin ja seal onerinevaid hääli, mis räägivad maailma hukust, kui me nôustume üldiserelativismiga. Ja siis nôutakse mônede pôhitôdede vastuvaidlematuttunnustamist.

Sotsiaalsest lühinägelikkusest

Mina aga näenselle taga sotsiaalset lühinägelikkust. See tähendab sellist maailmataju, kusme eeldame, et meid ümbritsevad inimesed on kui palju suurema maailma väikemudel, koos kôikide väärtuste ja loogikatega. Kuna ma ei olnud Arnold Rüütlivalija, siis pani mind omal ajal muhelema T-särk, millele oli kirjutatud “Ma eitea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks Arnold Rüütli poolt.” Samas kui uskudaausaid valimisi, oli Eestis ikkagi mitte tuhandeid, vaid kümneid tuhandeidinimesi, kes olid poliitilistel valimistel valmis hääletama tema poolt. Hiljutikohtasin ühte vene noort, kes tunnistas, et ta siiski teab mônda inimest omatutvusringkonnas, kes on käinud valimas, aga ta ei teadvat kedagi, kes olekseales hääletanud Vladimir Putini vôi Ühtse Venemaa poolt. Soovi korral vôibkahelda vene valimiste usaldusväärsuses, ent ka mitmed avaliku arvamuseküsimused on tunnistanud Putini olulist populaarsust läbi kogu sajandi esimesekümnendi. Kui ma töötasin televisioonis, siis oli aeg ajalt hommikulsekretariaadi telefon punane, kui helistasid pahased kodanikud, kes môistsidotsustavalt hukka eelmisel ôhtul eetris olnud filmi vôi telesaate. Ja samalajal kirjutasid ajalehtedes haritud kriitikud neist filmidest samasuguseprohvetihäälega kôike head. Eriti raevukad olid jagunemised suurtespordivôistluste aegu, kus nii spordi vaenlased, kui sôbrad nôudsid oma tôdeabsoluutse veendumusega. Televisiooni juhtkonna jaoks aga ei olnud asi ühelhetkel enam selles, kas pooldada sporti vôi mitte, vaid kuidas suhtudaerinevatesse vaatajagruppidesse. See tuletas mulle meelde veelgi radikaalsemat konflikti, mida näginAmeerikas Ohio osariigis, ülikoolilinna Athensi avaliku televisiooni (publictelevision) programmi koostamisel. Sealne programmijuht rääkis mulle, et nadtegid kunagi The Beatles’itele pühendatud temaatilise ôhtu. Raevukas kogukondaga reageeris kohe ja nôuti selle môttetu programmi peatamist.

See on minu ameerika Alma Mater :)

Mida ka tehti,sest ameerika public television on suures osas finantseeritud televaatajateannetustest ja nii ei saanud programmiloojad minna vastuolla käega, mis neidtoitis.

See, et inimestelon asjadest erinevad arusaamised, ei ole kuidagi üllatuseks ja selles esseesolen seda eespool ka mitme näitega illustreerinud. Me oleme aru saanud, ettähendused tekivad eelkôige inimese lähima kogukonna arusaamiste baasil jaomavad alati emotsionaalset kôrvaltähendust, mille pôhjal inimesed otsustavadoma käitumist.

Kas vôidelda ratsionaalse tôe eest?

Mida me saame siisteha, kui leiame inimese, kes elab täiesti teises maailmas. Valgustusajasturatsionalismi ideedest toitudes vôiks ôelda, et me peame esitama oma faktevôimalikult ausal ja erapooletul moel, et “tôde” paistma hakkaks. Jah, mamöönan, et faktide tôetruudus jääb ikka ja alati oluliseks. Nii peame alatitôeks pidama, et 1. septembril 1939 liikusid saksa väed üle Poola piiri. Ometikui otsida selle sündmuse tähendust, siis kas me vôime öelda, et just selpäeval algas II Maailmasôda? Me ei saa seda väita, sest II maailmasôda onüldnimetusega kokkuleppeline termin. Sôltuvalt ideoloogilisest kallakustvôiksime öelda, et II Maailmasôda algas juba Versaille rahulepinguga, missundis Saksamaale peale revanshivaimu, aga me vôiksime ka öelda, et IImaailmasôda algas 23. augustil, mil Saksamaa kôrvaldas Nôukogude –Saksamittekallaeletungi lepinguga viimase välispoliitilise takistuse oma plaanikäivitamiseks. Tegelikult vôib IIMaailmasôja algust paigutada enam vähem ükskôik millisesse ajahetkesse. Probleem on aga selles, et kui inimestel on emotsionaalne side mingi diskursusega, siis ratsionaalsed argumendid ei loe nii ehk teisiti. Minu üks vanaemadest, kes käis läbi saksa vangilaagrist ja uskus näiteks nôukogude vôimu, mille eest ta oli andnud oma nooruse ja tervise. Kui meie, nooremad, rääkisime talle 80-ndate aastate lôpus Siberi vangilaagritest, siis ta lihtsalt ei uskunud meid. Ei uskunud ei pilte, ei teiste inimeste mälestusi. Oli ilmne, et tal oli emotsionaalne omaenese identiteediga seotud blokk peal. Lapsena tegi see mulle nalja, sest mina uskusin vastupidiseid asju, aga seejuures ei olnud me üksteisele vaenlased. Minu jaoks näitas see ratsionaalse argumentatsiooni piiri tookord. Iga kord, kui inimesel on mingi teemaga side, kus tema isiklik identiteet vôi tema kogukondlikud väärtused on peamised tähenduste määrajad, vôib arvata, et me oleme automaatselt muutunud mitme grammi jagu subjektiivsemaks.

Objektiivse tôeprobleem eksisteerib ka teaduses, sest lôppkokkuvôttes on isegi empiirilise teadusepuhul vôimalik saada peamiselt neid avastusi, mida erinevate uuringute vormvôimaldab. Nagu ütles minu ôppejôud Daniel Brown (mitte samanimeline kirjanik) ameerika sotsiaalteadustemeetodikursusel, me saame enamalt jaolt vastuse neile küsimustele, mida meküsime ja nendes terminites, mida me eelnevalt oleme kasutanud. Just seepärastongi paradigma muutused nii rasked tulema ja senine teaduse areng on meilenäidanud, et ükski paradigma muutus ei pruugi meile tuua lôplikku tôde, vaidikka pigem ajaga kohandatud uut perspektiivi, mis kestab senikaua, kuni me ôpimeuusi asju nägema.

Ei ole tôde, on vaid huvid.

Teine vôimalustähenduste erinevuse puhul on kohe alguses loobuda vôitlusest oma ôiguse eestja keskenduda millelegi muule. Kuna eelnevalt oli juttu, et tähendused sôltuvadeelkôige tähenduse omistaja huvidest ja kavatsustest, siis tuleb tegeleda justviimastega. Teiste sônadega, tuleb otsida ühiseid huvisid ja siis tekivad kaühised tähendused, diskursused ja narratiivid iseenesest.

Tôin eelnevalt ühelausungi teemalise näite. Poiss ütleb tüdrukule: “Ma armastan Sind!” ja tüdrukküsib: “Mis Sa sellega môtled? Kas Sa tahad minuga magada?“ Meile vôib-olla tundub,et siin käib esmase lausungi tähenduse täpsustamine, ent tegelikult näeme siindiskussiooni, mille sisuks on huvide selgitamine. Ma soovin neile, selleletüdrukule ja poisile, et nad leiaksid oma huvide ühisosa, sest siis saabtähenduse ka armastusavaldus.

Aasta tagasi olinma Barnauli linnas, Altai krais Siberis, kus kooliôpilastega kohtudes küsisminult üks veidi pahatahtlik vene ajakirjanik, kuidas on üldse vôimalik, et ükseestlane on valmis Venemaal filmi teha, sest on ju teada, et eestlased vihkavadvenelasi. Ma vastasin talle, et “Ma olen küll valmis vôitlema teatud ideede,aga mitte inimestega. Ma olen eesti patrioot, nii nagu ma loodan, et nemad onvene patrioodid, aga mis sellest? Seni, kuni me keskendume sellele, mis meideristab, seni me pikendame ka oma konflikte. Meie ainus vôimalus on inimestetasandil vaadata, mis meil on ühist.”

Ma olin isegiüllatunud, kui olin need sônad välja öelnud. Ilmselt tegin ma seejuures ka mônevea vene keeles ja hääldasin neid sônu môrvarlikul puisel eesti kombel, agaometi on see midagi, millesse ma tôesti usun.

Objektiivse informatsiooni vôimatusest IV osa

2011-09-26T12:26:00.003+02:00

IV OSA – EMOTSIOONIDE SEOTUS MEIE KOGNITIIVSETEPROTSESSIDEGA ON PARATAMATU JUBA BIOLOOGILISTEL PÔHJUSTEL

Kui me eelnevaltoleme juba kasutanud väljendeid kognitiivne ja emotsionaalne, siis tegelikultoleme semiootika valdkonnast sujuvalt libisenud psühholoogia janärviteaduse (neuro science)valdkonda. See tähendab, et kogu semiootilist diskussiooni tähendusteambivalentsuse üle vôib vaadelda ka kui puhtalt psühholoogiaalast probleemi,kus uuritakse, kuidas inimteadvus kujutab ette ümbritsevat reaalsust. Me olemeselles protsessis juba näinud kolme etappi. Inimene saab informatsiooni, taomistab sellele tähenduse ja talitab seejärel vastavalt omistatud tähendusele. Näitekspraegu neid ridu kirjutades, istun ma Brüsseli raudteejaamas ja vaatan endaümber sagivaid inimesi. Mu silmad registreerivad pühapäevahommikuse laisaBrowni liikumise. Öigupoolest ei ärata miski siin mu tähelepanu ja ma kirjutanedasi, püüdes ennast välja lülitada poolikult kuuldavatest jutukatketest. Agavaieldamatult toimus ka taolises passiivses-neutraalses olukorras üheaegseltmind ümbritsevatele märkidele tähenduse andmine ja otsuse vastuvôtmine. Maomistasin tähenduse, mille kohaselt ümbitseb mind, täiesti tavalineraudteejaama melu koos sadade anonüümseks jäävate inimestega. Minu otsus oliseda kôike ignoreerida, sest emotsionaalselt kôidab mind tunduvalt enam üksteine probleem, mida ma üritan arvutisse toksides sônastada.

Sissejuhatus emotsioonide rolli

Portugali päritoluneurobioloog ja esseist Antonio Damasio väidab, et ilma emotsioonideta ei ole inimenevôimeline vastu vôtma otsuseid. Koos Jeffrey Saveriga uuris Damasio patsiente, kellel olikatkenud ajus ühendus erinevate aju kognitiivseid- ja emotsionaalseid protsessetoimetavate osade vahel. Nendel patsientidel oli alles normaalneintelligentsuse ja mälu tase, aga erinevaid fakte analüüsides, ei suutnud nadneid emotsionaalselt hinnata. Selle tulemusena näiteks jäi taoline inimenejänni, kui ta pidi otsustama, kuhu restorani ta tahaks ôhtul sööma minna. Tasuutis küll üksteise kôrvale panna erinevate restoranide menüüsid, asukohti,atmosfääri, aga valikut teha ta enam ei osanud. Damasio väitis, et eelkôigeemotsionaalselt seostatud prioriteetide puudumise tôttu, uppusid nende aruteludtriviaalsete faktide rägastikku.[1]

Kui see lugu vôttameie arutelu lähtepunktiks, siis on siin huvitav ka veel midagi muud. Nimelt,et reaalselt toimetavas teadvuses, kus inimene suhestub interaktiivseltmaailmaga, ei ole tal “puhta informatsiooniga” midagi teha. Taolineinformatsioon ehk ladestub mällu mingiks ajaks, aga sellel ei ole praktilistväärtust. Seetôttu ei eksisteeri töötava emotsioonidesüsteemiga inimeste jaokslihtsalt kuupäeva 22. September 1944, vaid see kuupäev eksisteerib alati kooshinnanguga, mille üheks näiteks vôiks olla: “Päev, mil Tallinnas üks soovimatuokupatsioon asendus teise soovimatu okupatsiooniga.” Probleem on loomulikultselles, et on olemas teine inimgrupp, kelle emotsioonidest kantudoperatiivhinnang ütleb, et sel päeval toimus Tallinna “vabastamine”. See ei oleabstraktne erinevus, sest sôltuvalt tôlgendusest, oleme me Tallinnas näinudkähmlevaid inimesi, kes väljandavad ennast väga emotsionaalselt ja usuvadsiiralt oma versiooni ôigusesse.

Emotsioonidemôistmisel on kaalul väga palju.

Tees - Emotsioonidepôhine hinnang on paratamatu

Minu eespoolkirjeldatud argumendid on olemas ka akadeemiliselt palju pôhjalikumaltkirjeldatud “hindamisteoorias” (appraisal theory) , mille kohaselt anname meigale asjale emotsioonipôhise hinnangu. See on ka minu käesoleva tekstipeamiseks teesiks – suveline informatsioon saab inimteadvuses alati japaratamatult subjektiivsete eesmärkide pôhise hinnangu, mis on antudinformatsiooni edasise kasutamise (operatiivsuse) môttes selle informatsioonitähenduse oluliseim komponent.

Kuna ma ei oleôppinud psühholoog, siis kujutab järgnev tekst endast peamiselt vihjeidteadlaste poolt tehtud uuringutele ja teooriatele. Ma loodan, et neist koorubvälja väide, et vähemalt osa kaasaegsest psühholoogiast toetab minu hüpoteesi. Ühtlasima vabandan akadeemiliste lugejate ees, et aeg ajalt olen siin kasutanud ka vägalihtsakoelist copy-paste meetodit.

Kôigepealt lihtsustatudkujul mônedest terminitest, millest ma lähtun.

Kognitiivsed protsessid

Näites, kus Paulluges ajalehte, vôivad psühholoogid ja füsioloogid alustada sellest, et meienärvisüsteem omandab spetsiifiliste sensorite kaudu teatud informatsioonimaailmast ja seejärel töötleb inimese närvisüsteem seda informatsiooni (kogubvôrdlusmaterjali mälust, annab tähenduse ja otsustab, mida selleinformatsiooniga peale hakata). Seda kôike vôib nimetada ka kognitiivseksprotsessiks. Ehk lühemalt öeldes on igasugune informatsiooni analüüsinimteadvuses kognitiivne protsess. Seejuures tuleb arvestada, et enamiks kognitiivseid protsesse toimuvadalateadlikult ja alles lôpptulemus on teadvustatud.[2] Näiteks mälu uurimisel mööndi, et memäletame eilse päeva sündmusi teatud iseloomulikul moel, aga kogu sedaprotsessi, miks me seda just sellisel kujul mäletan, me endale igapäevaselt eiesita.

Emotsioonid

Oxfordi sônaraamatpakub, et emotsioon on teadvuse loomulikinstinktiivne seisund, mis tuleneb olukorrast, tujust vôi suhetest teistega.

Loomulikult eksisteeribakadeemilises kirjanduses tonnide viisi emotsioonide definitsioone jaloetelusid. Püüdes neist mingit kokkuvôtet teha, peaksin ma antud jutukontekstis kôige tähtsamaks arusaamist, et akadeemilises kirjanduses ei oleemotsioon siiski mitte lihtsalt staatiline seisund, vaid pigem nähakse sedaprotsessina, mis haarab nii emotsioonide pôhjuseid, kui ka emotsioonidesttulenevaid käitumisi. Klaus Schereri pakkus süsteemi, kus ta kirjeldaskomponente, millest üldse emotsioonideteemalised arutelud koosnevad. Tema järgisisaldavad emotsioonid viite erinevat komponenti: subjektiivseid tundeid,kognitiivsust, motoorseid reflekse, kalduvusi teatud tegevustele (vôi ihasid) janeuroloogilisi protsesse.[3]

Enne kui edasi minna,paneme tähele emotsioonid sisaldavad sellised subjektiivse teadvuse seisundid,mida me justnagu ei suuda ise kontrollida. Kurb inimene vôib ju endale endaleütelda, et ta tahab olla rôômus, aga see ei tähenda, et ta teadlikult ka selleseisundi kohe saavutab. See tähendab, et emotsioonide juhtimine jääb justkuiväljaspoole meie vahetut vaba tahet. See aga tekitab ôigustatud küsimuse,millest siis emotsioonid ikkagi sôltuvad?

Füsioloogia jaevolutsioonilise psühholoogia perspektiiv näeb emotsioone, kui looduslikuvaliku teel arenenud närvisüsteemi “modulaarseid alasüsteeme” vôievolutsioonilisi “närvisüsteemi ellujäämisstrateegiaid”, mille ülesandeks onkoordineerida baasvajaduste rahuldamist. Olgu nendeks siis paaritumine, kaitsekiskjate eest vôi midagi muud. (Panksepp1998, Cosmides and Tooby 2000).[4]Sellisel viisil on emotsioonid meie organismi arengus samasuguseks nähtuseksnagu näiteks tagajäsemetele tôusmine inimestel. Informatsiooni töötlemise seisukohast on oluline seejuures,et emotsioonid kannavad neil samadel evolutsioonilistel pôhjustel alatisubjektiivset maailmataju.

Kôrvalpôige füsioloogia ja psühholoogia ajalukku.

Emotsioonidepsühholoogia ei ole läbi ajaloo olnud sugugi mitte “heureka” hüüdeistläbipikitud avastuste jada. Pigem on liigutud mônedestteaduskonstruktsioonidest loogiliselt sama môte arengu kaudu edasi. Kôik kokkumooodustavad need teooriad aga üsna tervikliku teadmise. Kôikide nende jaoks(kaasaarvatud mina ise), kes ei ole närviteadlased vôi psühholoogid, läheb nüüd asi veidikeerulisemaks, sest järgnevalt püüan ma heita pilku aju ehituse jabiopsühholoogia akadeemilistele radadele. Mulle tundub see oluline sellessuhtes, et kui ma soovin jôuda oma teesini, siis sôltumata sellest, kas mul onôigus vôi mitte, vôin ma läbi ajaloo näha, et vähemalt viimasel 200 aastal onteaduses tegeletud teooriatega, mis lubaksin mul täna kinnitada emotsioonideparatamatut môju inimteadvuse infotôlgendustele.

Lugedes veidivastavat kirjandust, olen aru saanud, et detailide osas toimub eri koolkondadevahel tôsina sôda, kus näiteks bioloogilisema neuroteaduse esindajadsüüdistavad teadvuse-kesksemaid psühholooge, et need ei vaevu uurima teadvuseprotsesside bioloogilisi mehhanisme. (LeDoux, 2000, Pangsepp2000)[5]

Närvisensorid määravad, kuidas me maailma tajume?

19. sajandialguses uuris saksa teadlane ja üks kaasaegse empiirilise füsioloogiaasutajaid, Johannes Müller, erinevaid närvirakkusid. Tema peamiseks väide on,et iga närv reageerib iseloomulikul, kindlal viisilhoolimata sellest, kuidas seda oli stimuleeritud. Näiteks onükskõik, kas stimuleerida silma valguslainetega, elektriga, survega –tulemuseks on visuaalne aisting. Müllerisuurim panus psühholoogiasse oli avastus, et meie aistinguid determineeribkesknärvisüsteemi, mitte füüsilise stiimuli olemus. See on sama väide, mis onesitatud eeldusena ka meie essee alguses – et me eeldame, et “objektiivnereaalsus” on olemas, aga selle essee raames me käsitleme ainult seda, kuidasinimteadvus on suuteline menetlema erinevat sensoritest saadud impulsse,informatsiooni. Näitena võib tuua Newtoni tõestuse sellele, et valgus,mida me tajume valge valgusena, on tegelikult liitvalgus ja koosneb kõigistspektrivärvidest. Seega järeldas Müller, et meie teadmised maailma kohtapeavad tegelikult olema piiratud nende meeleelundite tüüpidega, mis meil on.[6] Sama loogika on alles ka kaasaegsesneuropsühholoogias, mis muuhulgas üritab leida nn. teadvuslike protsesside(môtlemine, mälu, emotsioonid jne) bioloogilist mehhaanikat. Nagu ütleb eesti päritolu ameerika neuropsühholoog JaakPanksepp tahab psühhoanalüüs vôi filosoofia näha aju ja teadvust ühe‘tervikuna”, aga sellist asja ei ole lihtsalt olemas. See, mida teadus suudabtuvastada, on funktsionaalsed osad ja kogu muu jutt tervikust on pigemloominguline ettevôtmine (creative enterprise).[7]

Somaatiline teooria

Empiirilisepsühholoogia arenedes 19. sajandil oli üks tähtsamaid teooriaid James-Lange’isomaatiline teooria, mille kohaselt kutsuvad emotsioone esile kehalisedprotsessid ja mitte teadvuse hinnangud. Kui me tajume, et me oleme ohus, siiskäivitab meie taju teatud hulga kehalisi reaktsioone ja meie teadlikkus neistprotsessidest on see, mida me tajume hirmuna. James väitis, et “me oleme kurvad, sest me nutame, vihased,sest me lööme, hirmunud, sest me väriseme ja mitte vastupidi, et me nutame,lööme vôi väriseme, sest me oleme kurvad, vihased vôi hirmunud.” Ehkki seeteooria kaotas kiiresti populaarsuse 20. sajandil, on selle juurde hiljuti ka tagasipöördutud. (John Cacioppo, Antonio Damasio, Joseph E. Le Doux vôi RobertZajonc). Idee on igal juhul selles, et teatud somaatilised nähtused vôivadesile kutsuda ka vastavaid emotsionaalseid reaktsioone.

Evolutsiooniline teooria

KaCharles Darwini evolutsiooniteooria pakkus emotsioonidele uurimisele uusiperpektiive. Darwinil endal valmis töö: “Emotsioonide väljendused inimestel jaloomadel”, milles ta väitis, et emotsioonid arenesid samuti läbi looduslikuvaliku ja nii on neil kultuuriüleselt universaalsed elemendid. Sama teooriat onhiljem üles vôtnud 1970-ndatel aastatel Paul Ekman, kes väidab, et kôikinimesed tunnevad viite baasemotsiooni: hirmu, kurbust, ônnetunnet, viha jatülgastust.

Evolutsioonilisestteooriast tuleb ka juba eespool mainitud funktsionalistlikloogika (Nico Frijda, Freitas-Magalhaes), mis ütleb, et emotsioonid onevolutsiooni käigus arenenud teatud kindlat tüüpi funktsioonide jaoks, näiteks,et tagada inimese turvalisus.

Neurobioloogiline teooria

Eelmisekahe teooria loogilise jätku vôib nii leida neurobioloogilistes teooriates.

Koosüldise füsioloogia arenguga jôuti peamiselt möödunud sajandi esimesel poolelteooriateni, mis sidusid emotsioonid teatud kindlate aju osadega. (Broca,Papez, MacLean) Erilist tähelepanu pälvis seejuures “limbiline süsteem”, milletoime ja definitsioon on aga hiljem pälvinud hävitava kriitika. Kummatigipeegeldub selleski lähenemises ühteaegu eelneva teadustegevuse süntees ja mônedpostulaadid, mis ikka veel kehtivad.

Neurobioloogilisesuuna üks esindajatest, Paul MacLean, kirjeldas möödunud sajandi keskelteooriat, mis pôhineb kolme aju evolutsioonilise arengu erineval etapil.[8]Kôige varasem etapp selles süsteemis on varaste selgroogsete ehk roomajateetapp. Lihtsustatud viisil vôime seda osa oma ajust täna kutsudainstinktiivseks, kus kindlale stiimulile järgnesid lihtsad reaktsioonid. Seletapil arenesid sellised aju osad nagu dientsefalon, basaalganglion jalimbilise süsteemi rundimendid.[9]Paul MacLean kirjeldas, et sellises roomaja ajus sisalduvad suuremalt jaoltenesealalhoiu instinktid: vôitlemine, pôgenemine, paaritumine, territooriumikehtestamine ja jahipidamine. Niisamuti on tollest ajast basaalganglioni kuimotoorika keskuse pärandina meil terve rida automaatseid liigutusi. Ohu korralme vôpatame, kummardume vôi tardume näiteks, veel enne, kui me suudameteadlikult ohtu kirjeldada.

Järgmine etapiseostatakse tinglikult primitiivsete imetajatega nagu närilised ja jänesed,kellega koos arenebki välja limbiline süsteem ja vana roomaja instinktidelelisanduvad keerukamad emotsioonid. Nii väidabki antud neurobioloogilinekoolkond, et emotsioonid on imetajate limbilise süsteemi eripära. Tôepoolest,lemmikloomadena peetavatel madudel on ei ole märgatud puhtalt emotsioonisttulenevat käitumist, küll aga on vist igaüks märganud peremeest tervitavatrôômsat koera, kes hüpleb ja liputab sama. Erinevalt roomajatest arenebimetajatel (aga ka lindudel) järeltulijate eest hoolitsemine ja mängimine.[10]Nii me näeme, kuidas näiteks lôvid toidavad oma poegi ja ôpetavad neile kajahipidamist, aga samas ei ole meil tôendeid selle kohta, et lôvidel oleksarenenud abstraktne môtlemine.

MacLeani koolkonnakôige vaieldavam väide on aga seotud abstraktsioonivôimelise môtlemiseseostamine nn. neokorteksi arenguga inimestel. Selle väite kohaselt arenesalles inimesel unikaalne neokorteks

Kôige hilisem tasandmeie aju arengus on neokorteks, mis inimeste puhul on evolutsiooniliselt tulemuseksandnud abstraktsioonivôimelise teadvuse. Kui viimase kahekümne aasta jooksul onleitud, et limbilise süsteemi kontseptsioon on vigane, [11]siis alustatakse tihti just neokorteksi erilise staatuse kahlutse allapanemisega. Nii ei saa näiteks kognitiivseid protsesse seostada ainultneokorteksiga. Ka hüpokampuse (misoli limbilise süsteemi keskmes) vigastamisel tekkisid kohe ka probleemidpikaajalise mäluga, mis pidi olema tunnuslikult osa hiljem arenenudkognitiivsetest protsessidest.[12]Niisamuti 1960. aastatel avastati aga ka vanematel mitteimetajatestselgroogsetel on olemas primitiivsel kujul imetajatele omistatud korteks.

Teisel pool kriitikat - aju areng on olnud nagu muugiorganism evolutsiooniline.

Kummatigi onlimbilise süsteemi kriitika seotud eelkôige aju arhitektuuri kirjeldusega,samal ajal kui MacLean’i argumendid emotsioonide evolutsioonilise arengu kohta,väärivad ikka veel tähelepanu. Eelkôige arusaamine, et emotsioonid toimivadläbi imetajate arengu käigus säilinud primitiivsemate vôrkude (circuit) jaidee, et kognitiivsed protsessid vôivad toimida suhteliselt sôltumatultemotsionaalsetest, tundub ka täna veel arutlusväärt teemana.[13]Alles on arusaamine, et inimvaim ei ole kognitiivne vôi emotsionaalne, vaidmôlemat ja veelgi enam.[14]Kôige üldisemalt tundub, et käimas on akadeemiline arvamuste erinevus, kus kaJaan Pangsepp möönab, et evolutsioonilise psühholoogia ajalooline perspektiivinimorganite tekkel on ontoloogiliselt ôige, kuid see ei pruugi seletadatäpselt seda, kuidas meie vaim töötab neorobioloogisel tasandil.[15]Üldjuhul näeb Pangsepp, et kui emotsioon on tekkinud, siis töötlevad sedainformatsiooni kognitiivsed protsessid, mis on omakorda môjutatud iga indiviidiunikaalsest kogemusest ja mis vôib olla viljakas pinnas erinevatelesotsiobioloogilistele strateegiatele ehk moodulitele.

Kognitiivsete jaemotsiooniprotsesside seostamise üheks näiteks on hirm. Joseph LeDoux kirjeldabhirmu kui süsteemi, millega inimene reageerib ohule. Ta vôtab lähtekohaks jubaPavlovi loodud tingitud ja tingimatute reflekside mudeli. Hiirtega tehtudkatsetes, järgnes helisignaalile elektrishokk. Nagu vôis arvata ôppisid hiiredkiiresti tingitud refleksina reageerima hirmunult ainuüksi helisignaali peale.Oluline selle näite puhul on see, et kui teatud hirme käsitleda tingitudrelfeksina, siis see tähendab emotsioonile eelneva kognitiivse protsessiolemasolu. Konkreetsemalt kirjeldab LeDoux hirmuga seoses amügdala toimet. Seeüks vanemaid aju osasid vôtab kôigepealt sisendina vastu signaali, aga veelenne kui algavad erinevat tüüpi reaktsioonid. (näiteks adrenaliini“käivitamine”), toimub ka kognitiivne protsess, sest amügdala vôtab vastu kainformatsiooni mälust, hirmu stiimuli konteksti kohta, et välist sensorsignaalipidada tôepoolest ohuks. Kuigi praeguse teaduse seisu järgi ei vôi kôikihirmuga seotud emotsioone panna amügdala arvele, on tähelepanuväärne, etkliinilisest seisukohast on leitud, et amügdala vigastused vôivad esile kutsudaka hirmu stiimulite reageerimises vigu.[16]

Seega, kuiamügdala on üks varasemaid aju osasid ja väljundina väljastab ka täna enamvähem samu reaktsioone, mis muiste, siis vahepealne evolutsioon on täiustanuderinevate sisendite hulka ja tüüpe. Tuletame meelde Mülleri juba sajandivanustteesid, et teatud tüüpi närvirakud toodavad sôltumata neid aktiveerivastärritusest ikka ainult neid reaktsioone, milleks need rakud on vôimelised. Seetähendab, et varjantide hulk on piiratud. Just seepärast vôib öelda, et omadesroomajatega sarnaseid aju osasid, sisaldab ka meie käitumine jäänuseidroomajate reaktsioonidest. Joseph Rhawn kirjutab raamatus “Alasti neuron” et: “(Inimestevaheline)suhtlemine on välja kujunenud rohkem kui miljardi aasta jooksul ja kujutabendast paljude, nii olemasolevate kui väljasurnud liikide tulemit.”[17]

Psühhoanalüüsi vahemärkus

Tuletame meelde,et me pruugi aga ka üldse olla teadlik oma reaktsioonide keerulisest taustast.Ehkki neoroteadlased suhtuvad psühhoanalüüsi tihti tajutava irooniga, siisFreudi pakutud teadvuse struktuuril mitmeid pealispindselt sarnaseid jooni kasada aastat hiljem neuroteadlaste endi jutlustavate struktuuridega. Ôigupooleston neuroteadlased pakkumas bioloogilisi seletusi, miks meie nn. alateadvuseprobleemid esinevad teadvuse tasandil peidetud vôi ülekantud vormis. Ajuevolutsioonilise arengu mudeli kohaselt vôiks ilmselt lihtsustatult öelda, etroomajate primitiivne teadvus on nagu psühhoanalüüsi Id (das Es), mis vastutab kôige ürgsemate instinktide eest. Samalajal kui arenenumate primaatide ja kaasaegse inimese aju tulemuseks on vôimalusüleüldse rääkida eneseteadvusest. See kôik on andnud tuule tiibadesse ka evolutsiooniliselepsühholoogiale.

Inimeseeelse aju eripära info töötlemisel

Tagasi tullessemantika ja info töötlemise juurde, vôiks arvata, et kuna aju primitiivsemadosad ei tee abstraktsioone, siis need tajureaktsioonid sisaldavadki peamiselt hinnanguidhinnangut olukorrale. Tôepoolest, mis kasu on maol môtelda“Näe, puu. Talvel kukuvad tal lehed maha.” Madu käsitleb puud alati oma vahetuvajaduse seisukohast ehk kas on ohtlik, kas on sobilik soojätkamisele, kaskujutab endast ohtu jne. Seejuures moodustuvad primitiivses teadvusesstereotüübid. Näiteks hiirt vôib madu käsitleda eelkôige lihtsalt toiduna jameil ei ole informatsiooni, et madude käitumine reedaks individuaalsematlähenemist hiirtele, mille puhul me vôiksime rääkida näiteks ootamatust mao ja hiiresôprusest.

Oluline on loomadepsühholoogia puhul see, et ta annab meile vôimaluse vaadelda ka meie emotsioonefunktsionaalsemast küljest. Ehk emotsioon ei ole mitte lihtsalt teadvuseseisund, vaid teatud käitumistega kaasnev tunnetus. Kôigeüldisemal kujul vastab loomade maailmataju ka Magda B. Arnold kirjeldatud“hindamisteooriale” inimpsühholoogias. Püüdes kaugeneda nii “tunnetepsühholoogiast” ja “behaviorismist”, uuris Arnold, kuidas inimene hindaberinevaid olukordi. See vôib ollapositiivne vôi negatiivne hinnang ja emotsioonide osa seal on hinnatud “ kuiintuitiivne hinnang, mis tunnistab mône asja “heaks” (kasulikuks) ja mône asja“halvaks” (kasutuks vôi ohtlikuks)[18] Richard Lazarus jätkab sealtsamast, väites, et tegelikult vôiks samastada teatud emotsiooni vastavaleasjale antud hinnanguga, sest emotsioon ongi neil puhkudel täielikultsôltuvuses neile asjadele antud hinnangust. Nico Frijda aga väidab, etemotsioone iseloomustabki hinnangute järel tekkiv teatud tegudeks valmisolek.[19]

Kas loomad môtlevad?

Kui ma eelnevalttegin vihjeid loomade teadvuses toimuvate protsesside kohta, siis tekitab seeloomulikult küsimuse, kuidas me üldse teame, milline on loomade teadvus. Ehk,mille pôhjal me vôime üldse vôrrelda loomade ja inimeste teadvust?

Loomade teadvuseuurimisel on kasutatud peamiselt kolme instantsi: kôigepealt välised ja vôisisemised stiimulid, seejärel aju elektrokeemiline aktiivsus ja lôpuks loomadekäitumine. Ehkki ka loomadekäitumine ei ole alati hinnatav lihtsa bihavioristliku stiimul-reaktsioon ahelaabil, ei julge teadus praegusel hetkel siiski omistada loomadele abstraktsemôtlemise vôimet. Pôhjus on selles, et abstraktse môtlemise tunnuseks onmuuhulgas keel, mis kannab endas neid teaduse abstraktseid konstruktsioone.Alates Karl von Frischi uuringutest mesilaste “keele” kohta ja lôpetadeskatsetega ôpetada ahve rääkima, on leitud, et see, mis teeb inimteadvuseunikaalseks, on justnimelt vôime kombineerida erinevaid sônu ja märkelôpmatuseni, nii et igal kombinatsioonil ehk lausel on uus keeleline tähendus.Samal ajal kui loomade kommunikatsiooni iseloomustab alati vahetuintentsionaalsus (ehk tahe midagi saavutada läbi kommunikatsiooni)

See tähendab, etmeie teadusel ei ole praegu tôendeid loomade abstraktse môtlemise kohta, samalajal, kui keel teeb abstraktse môtlemise vähemalt teoreetiliselt vôimalikuks.Ja see teoreetiline vôimalikkus ongi tihti koht, kus inimesed teevad omakommunikatsiooni hinnates vea. Pôhjuson selles, et tegelikult ei toimu kognitiivse protsessina toimiv abstraknemôtlemine iial ilma emotsiooni sunduseta.

Aga inimeste môtlemine on môjutatud loomsetestemotsioonidest.

Loomadekommunikatsiooni iseloomustab vahetu intentsionaalsus, mis tähendab, et see onseotud ka hinnangu vôi reaktsioonina, aga ei kujuta endast häälsignaali, misoleks eraldi vôetav häält teinud subjekti subjektiivsest kavatsusest.

Sellele tuginedeson minu hüpotees, et ka inimesel suvaline abstraktne môtlemine vôiobjektiivsuse poole püüdlev analüüs on kantud loomariigist pärandusena saadudintentsionaalsusest. Kuna meil on aju evolutsioonilisest arengust alles ajuosad, mis toodavad peamiselt emotsionaalseid hinnanguid ja need aju osadosalevad ka kognitiivsetes protsessides, siis on subjektiivsed hinnangudparatamatud. Neid tingib inimese füsioloogilne ehitus.

Me vôime küllmöönda, et meie subjektiivsuse aste vôib olla erinev sôltuvalt sellest, kas metajume mingit informatsiooni meid otseselt puudutavana vôi mitte. Meenutamenäidet araabiameelsetest ja iisraelimeelsetest üliôpilastest, kes vaatasid samateleuudist. Vôib arvata, et kuna teema oli neile emotsionaalselt oluline,järelikult oli ka primitiivse aju informatsiooni töötlemisel eelisseisundis.Sama eksperiment näitas ju ka muuhulgas seda, et need üliôpilased, kellel eiolnud sidemeid ei araabia- ega juudimaailmaga, tôlgendasid teleuudiste sisujällegi kolmandat moodi. Pôhjuseks see, et kuna neil puudus emotsiooniga saadavsurve analüüsida infot läbi enesealalhoiuinstinkti, siis vôisid nende hinnangudpingevabamalt kasutada abstraktse môtlemise eripärasid.

Kokkuvôte IV osast

Kaugel sellest, et andaemotsioonidest kôikehôlmavat ülevaadet, vaatlesime selles peatükis peamiseltemotsioonide rolli informatsiooni töötlemisel. Ehkki teadus on emotsioonideuurimisel tihti vastakatel seisukohtadel, vôib siiski näha, paari väidet,milles enamik teooriaid on ühel arvamusel. Esiteks seda, et maailma tajumiseprotsessides on emotsioonid alati kaasatud. Hindamisteooria (appraisal theory)kohaselt toimub alati iga fakti hindamine inimese subjektiivsuse seisukohast,nii et hinnatava objekti väärtus ilmneb instinktiivselt-emotsionaalseltmääratletava eesmärgi valguses. Ükski eesmärk ei saa aga iial olla neutraalne.Ta on igal juhul positiivne vôi negatiivne. Sellisel kujul vôib emotsioonedefineerida mitte lihtsalt kui erinevaid hingeseisundeid, vaid kuievolutsiooniliselt arenenud närvisüsteemi “ellujäämisstrateegiaid”. Seetähendab, et kui maa peal arenevad elusolendid hakkasid närvisüsteemi kaudureageerima välismaailmast (ja ka sisemisest organismist) saadavateleimpulsidele, siis olid nende reaktsioonide üheks osaks ka sellisednärvisüsteemi seisud, mida me nüüd kutsume emotsioonideks. Näiteks kui meienärvisüsteem tuvastab ohu, toimuvad meie kehas mitmed somaatilised protsessid,verre paisatakse adrenaliini, ja me tunneme ärevust, mis vôib pöörduda niihirmuks kui agressiooniks. Sôltumata sellest, kas hirmuks kutsutav emotsioonoli enne, kui adrenaliini paiskumine verre, igal juhul tagas taoline organismikompleksne infotöötlemine “ellujäämise” isendi loodusliku valiku protsessis. Inimese kognitiivsed protsessid on küllkeerulisemad, kuid primitiivsematel roomajatel, aga kuna me jagame jubageneetilisel tasandil paljugi ühist roomajatega, siis on inimesteinfotöötlemisse kaasatud tihti ka samad protsessid, mis toimusid juba roomajatejuures. Seejuures on ürgsed instinktiivsed-emotsioonaalsed ellujäämise jasoojätkamise eesmärgid enamalt jaolt tugevamad, kui püüdlused asju näiliseltilma emotsioonideta arutada.

Oluline on agapostulaat, et kognitiivne protsess ilma emotsioonipôhise hinnangu andmiseta eiole füsioloogiliselt vôimalik. Kôik edasine sôltub aga sellest, milline onkonkreetne emotsionaalne eesmärk. Inimteadvus on ehitanud endale väga keerulisekultuurisüsteemi, kus üheaegselt vôivad toimida erinevad ja tihti kavastandlikud eesmärgid, mis teinekord on peidetud sotsiaalselt ôpitudkonventsioonide taha. Kui näiteks filmirezhissöör Woody Allen ütleb, et ta teebfilme ainult selleks, et saada kokku ilusate naistega, siis see seletus vôib ollaüheaegselt pilkavalt vale ja samas ikkagi tôene. Hoolimata inimvaimueneserelfektsiooni vajadusest, mis iseloomustab Woody Alleni tööd, on temastrateegia kasvatada endale paaritumiseks vajalikku sotsiaalset kapitali ikkagifilmitegemine.

Ja vôib olla ei olegiemotsioonidest tulenevad tajuhäired ikkagi nii pahad, kui tuletada meelde DavidHume, kes nôudis, et môistus peakski olema kirgede ori. Kôik mis edasi toimub,on eetiline küsimu: “Kui igaühe jaoks on maailmast saadav informatsioonsubjektiivselt unikaalne, kuidas siis suhestuda teistesse inimestesse?” Kuidashakkama saada maailmas, kus iga inimene, kellel on valus, usub, et korraga saabmaailmas valus olla ainult ühel inimesel?

[1]Saver, J.L.& Damasio,A.R. (1991). Preserved access and processing of social knowledgein a patient with acquired sociopathy due to ventromedial frontal damage. Neuropsychologia,29, 1241-1249.

[2]Kihlstrom JF. 1987. Thecognitive unconscious.Science 237:1445–52

[3]Scherer,Klaus R., 2005. “What are emotions? and how can they be measured?” SocialScience information, 44(4): 695–729.

[4]http://plato.stanford.edu/entries/emotion/

[5]Vt. Pangsepp, 2000

[6] Vt. . “Handbuch der Physiologie der Menschen” (1833-1840)

[7]http://www.veoh.com/watch/v72458085FS6NmWc?h1=Jaak+Panksepp%2CDepression+and+the+pleasure+principle%3A+anhedonia+of+the+social+brain%3F+(co-author%3A+Douglas+Watt%2C+Boston)+-+clip

[8] Dozier Jr. Rush W, “Miks me vihkame?” , Eesti Ekspress kirjastus, 2004, lk.55 viitega Restak, Richard M, The Brain, New York,Bantman, 1984

[9] Limbiline süsteemi môiste on anatoomiateaduse môttes mitmeid kordi üle defineeritud, kuni selleni välja, et taolisestmôistest vôiks ka üleüldse loobuda. Ühe definitsiooni kohaselt môistetakse limbilise süsteemi allimetajatel välja arenenud kogumit organitest, mis tegeleb muuhulgaslõhnataju (haistesibul), unehormoonitootmisega taalamuste vahel olevas käbikehas, emotsioonide (amügdala, insula,septaalala ja singulaatkorteks jne.) ja mälestustega (hippokampus, amügdala).Limbilise süsteemi ümberdefineerimise üheks põhjuseks on uute emotsioonidepeale aktiveeruvate piirkondade leidmine. Basaalganglion (ei ole gangliontavatähenduses) reguleerib peamiselt dopamiiniga mitmete ajukoore ja taalamuseosade aktiivsust. On nii aktiivsusele kaasaaitaja kui ka tagasi hoidja ningosaleb suurel määral motivatsioonis. Vaheajuks ehk dientsefalon on eesajuosa, mis moodustub omakorda taalamusest ja hüpotaalamusest. Enamus sensoorsestsisendist kulgeb otsajju läbi taalamuse. Erandiks on lõhnatundlikkus.Hüpotaalamus on väike ajuosa ajupõhimikul taalamusest allpool ning tegelebmotiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, temperatuuriregulatsioon, seksuaalsus ja aktiivsustase. Hilisem kriitika on muuhulgasaga väitnud, et nimetatud kindlaste funktsioonide seostamine kindlateajuosadega ei ole hilisemates katsetes alati kinnitust leidnud.

[10] Id. lk. 55

[11]LeDoux, Joseph,E., Emotion circuits in the Brain, inAnnual Review of Neuroscience, 2000, 23:155–184

[12] Scoville & Milner 1957

[13] Vt. LeDoux, 2000, p.159.

[14] Vt. LeDoux, 2000, p.159

[15] Panksepp, Jaak,Panksepp, Jules B, The Seven Sins on Evolutionary Psychology, in Evolution and Cognition, 2000, vol.6,No.2

[16] Vt. LeDoux,2000,

[17]Joseph, Rhawn, The naked neuron, NewYork: Plenum, 1993. lk. 158

[18] Magda, Arnold, Emotion and Personality, NewYork: Columbia University Press., 1960.

[19] http://plato.stanford.edu/entries/emotion/

Objektiivse informatsiooni vôimatusest, III osa

2011-09-23T00:16:00.000+02:00

III OSA – Sônadon samad, arusaamine erinev

Kui me eelmises osas vaatasime olukorda, kuidas ühte ja sama objektiivsereaalsuse aspekti kirjeldati erinevate sônadega ja see tôi kaasa selgeideoloogilise lôhe, siis nüüd läheme veelgi keerukama nähtuse juurde. Nimelt mevôime kasutada erinevate inimestega täpselt samu sônu, aga arusaamine neist onikka erinev.

Eristame siin kolme erinevat aspekti. Esiteks me ôpime sônu läbiindividuaalsete kogemuste ja teiseks sôltub iga sôna tähendus alati unikaalsestolukorrast, kus seda sôna kasutatakse ja kolmandaks, sisaldab iga sôna tähenduska meie hinnangut tähistatavale objektile.

Iga sôna tähendus onindividuaalsete konnotatsioonidega.

Kuidas inimene omandab sônade tähendusi. Tuntud on näide,mis ütleb, et araablastel on lume kohta ainult üks sôna, eestlastel on lumekohta vähemalt kaks sôna “lumi” ja “lörts” ja eskimoodel on neid sônu ülekahekümne. See tähendab, et mingi sôna tähendus on sôltuv inimese erinevatestkogemusest, sest vastasel juhul oleksid kôikide keelte kôik sônad täpseltüksühele vastavad, aga nad ei ole seda. Antud näide aga ei maini lume puhul veeltäiesti subjektiivselt tekkivaid konnotatsioone, ehk erinevaid kôrvaltähendusi. Näiteks minu puhul tuleb sônagalumi kohe meelde assotsiatsioonina “valged jôulud” ja siis veel lugu: “Kordpühapäeval läksime isaga merejääle suusatama. Valge värske lumi oli katnud kogumaa ja merejää ühtlaselt. Mône aja pärast, kuid kaldamajad olid muutunudväikeseks, oli tunne, nagu oleksime suure valge sees. Omamoodi universumikeskel.” Kas teil on olemastäpselt sama mälestus? Kui ei, siis omab sôna lumi meie jaoks erinevaidsubjektiivseid kôrvaltähendusi. Teine näide: Kui öelda sôna “puu” siis môni inimene vôibalateadlikult môelda “mônus varjualune kuumal suvepäeval” ja teine inimenearvutab juba mitu tihumeetrit puitu ta sellest puust saaks. Ehk teistesônadega, ei ole ühegi inimese inimese jaoks sônad täiesti samamahuliseltsamatähenduslikud, mis teiste inimeste jaoks, sest iga inimese elukogemus onindividuaalne ja subjektiivne.

Lausung ehk sônadetähendus sôltub kasutaja tahtest

Lingvistikas toodi 20. sajandi keskel mängu Lausungi ehk énoncémôiste. See langeb samasse aega, kui hakati vahet tegeme lause ja kône vahel, milles lause tähendus ilmneb alles kônes, nii nagu seda rôhutas näiteks prantsuse lingvist EmileBenveniste. Wittgenstein ütleb selle kohta, et meaning is usage. Ta toob näite, et täpselt sama lause – “Ma olen siin” – tähendab erinevaid asju sôltuvalt sellest, kas seda ütleb ema pimedas toas hirmunud lapsele vôi filosoofiaprofessor keset tunnetusteooriaalast loengut. Needteooriad vihjavad selgelt iga sôna muutuvale tähendusele, kusjuures tähenduse lôplikuksotsustajaks ei ole mitte rääkija, vaid see, kelle jutt on suunatud. Reaalseselus me näeme, et väga tihti toimub lause tähenduse üle läbirääkimine, mis onsamuti tôestus väitele, et sônadel ja lausetel ei ole kindlalt fikseeritudtähendusi.

Vôtame elulise näite. Poiss ütleb tüdrukule “Ma armastanSind”. Tundub lihtne lause, agaebakindle tüdruk vôib hoopis vastata küsimusega: “Mida see tähendab? Kas Satahad minuga magada?” Teiste sônadega alustatakse läbirääkimist tähenduseüle. Mulle endale on sel puhulikka meeldinud teooria, mis ütleb, et lôpuks ei ole tähtsad mitte sônad, vaid empaatia.Me oleme vôimelised teisest inimesest aru saama ainult seetôttu, et me suudameend asetada tema asemele ja vôime ette kujutada, mida ta vôiks üleüldse ütelda.

Muidugi vôime luua ka valesid ettekujutusi, et vôtametaas ühe näite. Poiss ja tüdruk onhilisel suveôhtul ühes toas. Lahtisest aknast puhub sisse värsketuuleôhks. Tüdruk raputab oma ôlguja ütleb: “Mul on väheke külm”. Poisse embab teda, aga tüdruk täpsustab omamôtet: “Kas sa ei paneks akna kinni.” Selle näite kohaselt eeldas tüdruk, et poiss môistab kohe esialgsetsônumit, ilma, et ta oleks seda otsesônu ütelnud.

Selle näitega me näeme, et sônade tähendus ei sôltu mitteainult olukorrast, kus sônu kasutatakse, vaid ka tahtest, mida sônad peaksidväljendama. Ôigupoolest ei olegi olemas ilma tahteta (without intention) kôneja see paneb ka piirid meie vôimele teise inimese teksti môista. Kui me ei nôustu tema tahtega, siismuutub ka ta sônade tähendus meie jaoks vastupidiseks. Ônneks on meil tihtisarnased huvid vôi me oleme suutelised tegema oma tahtmistes kompromisse ja niisuudame leida ka sônade tähendustes ühisosi, mis meie kône arusaadavaksteevad. Sônaraamatud näitekskirjeldavadki kôige levinumaid tähenduste ühisosasid. Iseküsimus, kas nendestühisosadest piisab, et asjadest ühte moodi aru saada?

Hostile media effect

Meedia tasandil on see üks enim uuritud nähtusi, sestühest ja samast tekstist arusaamine on tihti uskumatult erinev. Sotsiaalpsüholoogiasilmusid esimesed seda nähtust kajastavad uuringud 1950. aastate keskel (Albert Hartorf and Hadley Cantril), hetkel on selle nähtuse vast kôige kuulsamaks sildiks« vaenuliku meedia efekt » (hostile media effect), mida on arendatudStanfordi Ulikoolis. Tähelepanuväärne oli seal tehtud uuring, kus 144üliôpilasele näidati 6 TV uudiselugu Sabra ja Shatila massimôrvast Liibanonis1982. aastal. Üliôpilaste hulgas oli nii araabiameelseid, iisrealimeelseid, kuika neutraalseid, keda see teema eriti ei huvitanud.[1] Ilmnes, etkindla poliitilise veendumusega vaatajad tôlgendasid samu lugusid täpseltvastupidiselt. 42 %araabiameelsete arvates näidati seal Iisreali positiivses valguses, samal ajalkui iisrealimeelsete seas oli ainult 16% neid, kes arvasid, et nende ominäidati positiivselt. Samamoodi arvas ainult 26% araabiameelsetest, etteleuudised olid Iisreali suhtes kriitilised, samal ajal kui üle poole (57%)iisrealimeelsetest arvas, et neile on liiga tehtud. Seega näitas see katse, et vaenutsevad pooled olid nousainult ühes küsimuses. Môlemad uskusid, et nende poolele on liiga tehtud. Huvitavoli veel seegi, et need, kes olid valkonnast rohkem informeeritud, ei kaldunudsugugi neutraalsema tôlgenduse poole, vaid vastupidi, pidasid keskmisest rohkemajakirjanduslikku kajastust vaenulikuks. Üks uuringu autoritest Lee Rossseletas seda fenomeni, et mida rohkem Sa mingist valdkonnast tead, sest enam satajud puudulikuna ja “vaenulikuna” iga lihtsustatud käsitlust.

Paraleelselt on aga sarnastes uuringutes kirjeldatud veel nähtusi, millekohaselt informatsiooni jälgija vôtab vastu uudistest rohkem sedainformatsiooni, mida ta juba teab. (confirmationbias) jättes kôrvale informatsiooni, mida ta ei oska paigutada omavarasemate teadmiste struktuuri.

Eesti kontekstis vôib seda nähtust kirjeldada väga lihtsalt. Piisab kuikirjutada näiteks Facebooki mône tuntud poliitiku nimi ja me näeme, kuidas üksnimi genereerib erinevaid tôlgendusi. Olgu siis tegemist Ansipi, Laari vôiSavisaarega, nende kôigi puhul kehtib sotsioloogiliste küsitluste pôhjaltôenäosus, et umbes 20% eestlaste jaoks vôib nimetatud isik olla erineval tasemelpositiivse hinnanguga kaetud ja ülejäänud 80% inimestest jagunevad ükskôiksuseja vaenulikkuse vahel.

Antud näidete puhul me vôime järelikult teadmiseks vôtta, et iga sônatähendus sôltub

kasutamiseolukorrast,
sôna tôlgendajataustast
kommunikatsiooniaktisosalejate arusaamises, milline on väljendatud tahe.

Kognitiivne jaemotsionaalne teadmine

Isegi, kui hea lugeja nüüd nôustub, eelpool toodudtähenduste suhtelisuse argumentatsiooniga, oleks ilmselt siiski mitmeid, kestahaksid jätkuvalt vaielda objektiivse informatsiooni vôimalikkuse poolt. Nende väide vôiks kôlada umbesselliselt, et tegelikult on meil ju vôimalus istuda maha ja rääkida rahulikultasjad selgeks. Nii nagu soovitasajalooteaduse puhul Vana-Rooma klassik Tacitus : “Sine ira et studio”. Ilmaviha ja poolehoiuta. Nii mevôiksime ju ikkagi väita, et sônaraamatus antav info sôna tähenduste kohta onju suhteliselt neutraalne ja üheselt môistetav. Tegelikult tuleb aga arvessevôtta, et sônaraamatu kommunikatsioon meiega kehtestab ise teatudkommunikatsioonireeglid, mille raames, me aktsepteerime sealt antud tähendusi.Niipea kui me hakkame seal kirjeldatud sônu kasutama, olukord muutub ja siisvôivad sealsed sônad saada uusi konnotatsioone.

Siin aga me jôuamegi ühe kôige olulisema aspektinitähenduste juures. Nimelt ei anna sônaraamatud edasi sônade kogutähendusskaalat. Nimelt sisaldab iga märk ja iga tähendus meie jaoks kahtepoolust. Ühelt poolt on olemas kognitiivne teamine ja teiselt poolt on olemassama asja kohta ka emotsionaalne teadmine. Just see viimane teeb vôimatuks informatsioonineutraalsuse. Kui me eelnevalträäkisime konnotatsioonidest, siis vôib tinglikult öelda, et iga sôna vôib andameile esmaselt edasi kognitiivse tähenduse – puu lehed kukuvad sügisel maha,aga konnotatiivsel tasandil lisandub sellele alati emotsionaalne teadmine –näiteks, et ilma lehtedeta puud on kurb vaatepilt.

Veidi teisit sônastades vôiks ütelda, et iga sônasisaldab endas lisaks kognitiivsele teadmisele ka hinnangut (hea-halb,kasulik-kasutu, ilus-inetu, huvitav-vähehuvitav). See, et ma praegu seonemotsiooni ja hinnangu ühe mütsi alla, vôib-olla vaieldav, kuid alles jääbikkagi tôsiasi, et nii nagu ei ole olemas ilma tahteta kommunikatsiooni, nii eiole olemas ka ilma (emotsionaalse) hinnanguta tähendust.

See saab alguselapsest, kes ôpib maailma tunda. Kui laps kohtub palliga, siis ei suuda taeristada kirjeldust “ümmargune ja veereb” oma emotsionaalsest hinnangust, kaspall on huvitav vôi mitte. Reaalselt ei saa inimesed taolisest kahesestteadmisest iial lahti. Ja omavaheliste suhete seisukohast on emotsionaalnehinnang tähtsam, sest see määrab, mida inimene oma teadmisest tulenevaltteeb.

Järelikult ei ole ka ôigus ühel mu Facebooki kontaktil, kes ütleb, et Ansipjääb alati Ansipiks ja sitt sitaks. Tôestuseks vôib vôtta veel poole aastatagused valimised, mis näitasid, et Anspile omistas enam vähem sarnasetähenduse umbes 30 % valijatest (mis teeb kogu elanikkonna suhtes protsendimuidugi väiksemaks. Konservatiivselt vôiksime ütelda, et 15% eestimaalastesthindab Ansipit heaks), samal ajal kui ülejäänud 70 % ei ole ka mitteühemôtteliselt vaenulikud, aga nende seas on vähemalt 20-30%, kes vaevugiseisukohta vôtma. Nende protsentide taga aga ei ole ju isegi niipaljukognitiivset neutraalset infot eksisteerivate tähenduste kohta, kui pigemeestlaste jagunemine antud hinnangute pôhjal. Seega, kui me ütleme, et Ansipikohta eksisteerib ka teistsugune tähendus, kui see, et Ansip on sitt, siistegelikult me tunnistame, et on vähemalt kaks erinevat sotsiaalset gruppi, keson langetanud erinevaid hinnanguid. Kuidas me suhtume alternatiivset tähendustkandvasse sotsiaalsesse gruppi? Kui ei midagi muud, siis peame möönma, etvaidlus tähenduste üle on alati eetika küsimus, sest just eetika kategooriateshindame me teisi sotsiaalseid identiteete.

Kokkuvôte III osast

Iga sôna tähendus ilmneb tema kasutamise hetkes,kusjuures retsipient on isa aktiivne tähenduse looja. See tähenduse loomiseprotsess ei sôltu mitte ainult tema tôlgenduslikest vôimetest, vaidemotsionaalsest seisust ja valmisolekust omistada mingile tekstile vôi sônalerääkija tahe. Teise inimese tahtesse suhtume me aga valdavalt emotsioonide jahinnangute tasandil. Ja seepärast vôime öelda, et igas sônas on üheaegseltolemas kognitiivne tähendus ja emotsionaalne-hinnanguline tähendus. See viimane teeb aga informatsioonineutraalse hindamise üsna raskeks. Me vôtame igal juhul mingi positsiooni,isegi kui me otsustame, et antud informatsioon jätab meid külmaks, on ka seehinnang ikkagi hinnanguks.

(järgneb)

[1] Robert P. Vallone, LeeRoss, and Mark R. Lepper, The Hostile Media Phenomenon: Biased Perceptionand

Perceptions of Media Bias in Coverage of theBeirut Massacre, http://www.ssc.wisc.edu/~jpiliavi/965/hwang.pdf

Objektiivse informatsiooni vôimatusest, II osa

2011-09-21T13:42:00.000+02:00

II OSA –Reaalsus on sama, sônad erinevad

Objektiivseinformatsiooni puhul näib esmane väljakutse olevat selles, kuidas objektiivsetreaalsust kirjeldada vôimalikult üksüheselt. Probleem ei ole tihtipeale isegiju see, et me ei saa sellest reaalsusest aru vôi inimesed otsustavad valetadaja vassida, vaid selles, et ühte ja sama objekti vôib kutsuda erinevate nimedega.See on kommunikatsioonikonfliktide kôige tuntum osa, mille seletuseks onerinevates akadeemiates kulutatud tonnide viisi tinti.

Kummatigi onasjade ôige nimega nimetamine tähtis juba muistses müstikas. Selle ühe näitena,lubab Talmud traditsioon asjade ôige nime teadmisel saavutada mitte ainultasjade tundmise vaid ka vôimu nende üle. Omal viisil ei tegele ju ka suur osakaasaegsest reklaamist ja poliitilisest suhtekorraldusest muuga, kui oma sônadepealesurumisega. Googeldades antud temaatikat internetis, leidsin käepäraseltühe tsitaadi. Sônavabaduse eest vôitlev inglise päritoluga mittetulundusühingArtikkel 19, sedastas sel puhul ühes oma Eks-Jugoslaavia raportis, et Serbiameediaga manipuleeriti, selleks et “valmistada ette pinnast äärmuslikult natsionalistlikukspoliitikaks ja vägivaldseteks konfliktideks.”[1]Ütlemata midagi uut teooria vallas, on see tsitaat näide kaasaegsestkommunikatsiooniteooria arusaamast, et “ôigesti” valitud sônad ei jää lihtsaltsônadeks, vaid môjutavad meie otsuseid ja selle läbi ka maailma, milles meelame. Samal ajal on selle essee raames oluline meelde jätta, et vastupidiselTalmudile usun ma nimede andmise ja siltide kleepimisel inimeste arbitraarsessesuvasse. Sôna on valik ja kokkulepe ja mitte objektiivses reaalsusest tulenevparatamatus.

War on terror vs. Jihad

Viimasel kümnendilvast kôige kuulsam taoline nimepanek puudutas väljendid “Terrorismi vastanesôda” – War on terror. Pärast 9/11 nôudis ameerika avalikkust valitsuselt vägaarusaadaval viisil mingit reageerimist. On tähelepanuväärne, et kôikide tegudehulgas on hiljem ka memuaarides arutatud väljendi “war on terror” sündi.Kaitseminister Donald Rumsfeld väitis veel kümme aastat hiljem ühes intervjuus,et tema soovitas Bushil seda väljendit mitte kasutada, kuna “terror on taktika”ja mitte selgelt identifitseeritav vaenlane. Bush ei olevat sellest hoolinud, et ja oma esimesesKaksiktornide rünnakujärgses kônes Kongressile kasutaski väljendit, millest saitema presidentuuri leitmotiiv. On huvitav, et Donald Rumsfeldi juhitudkaitseministeerium hakkas hiljem kasutama väljendit ‘Global War on Terror” kaametliku lühendi GWOT vormis, mis ilmus nii ametlikes dokumentides, kui kasisememodes.[2]

Mône aastadhiljem, kui oli juba selgeks saanud, et ei Iraagi ega Afganistani konflikt eilahene kiirelt, proovisid USA välisministeerium ja kaitseministeeriumväljendist “war on terror” eemalduda ja asendada see “Vôitlusega vägivaldseäärmusluse vastu” (Struggle Against Violent Extremism”). See sildivahetusekatse langes ajaliselt ühte kommunikatsioonikatsega seletada maailmale, etAmeerika ei ole sôjas Islamiga, vaid ainult vägivaldsete äärmuslastega. Omalviisil oli aga esialgne termin nii hästi tööle läinud, et ei omade ega vastastejaoks, sildivahetused enam ei töötanud. Ameerika vastaste jaoks oli esialgseväljendi näol tegemist tôestusega, kui silmakirjalik on USA, sest selle sildivarjus toimus lihtsalt Lääne ristisôdijate ülemvôimu kehtestamineAraabiamaades. Täiesti arusaadav on ka see, et “war on terror” kannab endaskonnotatsioone, mis nimetab vastaseid terroristideks ja sellel on selgeltnegatiivne kôrvaltähendus. Seepärast ei ole ka imestatav, et üks levinumaidläänevastaseid ideoloogiaid ei kasuta oma tegevuse kohta mitte väljendit(Terrorismivastane sôda) vaid Dzhihhaad. (jihād). See termin on pärit Koraanist ja kôigeüldisemalt tähendab see “jôupingutust” (Allahi juurde viival teel). 2003. aastal esines Al-Quida koguni nime all Qaïda Al-Jihad (jihad’-ibaas). Algselt tähendasDzhihaad ka puhtalt vaimset jôupingutust. Dzhihhaad relvastatud vôitluse teelon teinekord kutsutud ka kui väikese Dzhihhaad ja ei ole kohustuslik mittekôikides Islami harudes.[3]Nägu vôib näha on sama konflikti eri osapoolte nimed toimuvale objektiivselereaalsusele täiesti erineva semantilise väljaga.

Igal juhul tôestabsee selle sildi saaga, et alanud sajandi esimese kümnendi kôige tuntumapoliitika nimi oli arbitraarse valiku tulemus. See omakorda tähendab, etvalides ühe siltidest, me määratleme ennast automaatselt ka antud konfliktikontekstis. Meile vôib tunduda, etmônes konfliktis jääme me neutraalseks, aga kui me soovime sellest konfliktisträäkida, siis taandub sônade valik ikkagi eetilisele dilemmale, kas me saaksime eelistada ühe kultuuri vôisotsiaalse grupi maailmanägemust mônele teisele.

Toon ka meilelähemalt paar lihtsamat näidet. Kui küsida prantslastelt, millal oli Suur sôda,“La grande guerre”, siis osutatakse üsna ühemôtteliselt I maailmasôjale, samalajal kui eestlastele vôib see osutus suhteliselt segaseks jääda. Niisamuti oneestlaste jaoks saanud loomulikuks kutsuda 1939 – 1945. aastal toimunud sôda IImaailmasôjaks, samal ajal kui venelaste juures toimib ikka veel Nôukogude Liiduajal loodud nimi “Suur isamaasôda”, kusjuures käsitletakse tihti ju samulahinguid. Eriti viimane näidetôestab, et kasutades Eesti-Vene suhetes iseenesest neutraalset väljendit “IImaailmasôda”, oleme juba valinud teatud ideoloogilise positsiooni. Vôi misveelgi olulisem. Valides sônu, oleme automaatselt valinud mingisugusesotsiaalse grupi vaatenurga, sest sônad eksisteerivad ainult ideologiseeritudkôrvaltähenduste struktuuris.

Enesetapu terrorist vôi märter

Kui eelnenudnäited puudutasid selgelt ideoloogiat täistopitud sônu nagu erinevate sôjalistekampaaniate nimed, siis järgmiseks vaatame, kuidas ideoloogiline vôitlus käibka palju lihtsamal tasemel.

Väljendi“enesetapp pommitamine” (suicide bombing)varaseim kasutus toimus Wikipedia andmeil juba 1940 aastalt. Ehkki ajalooliselton ka varem juhtunud, et môni ründaja otsustab enese surmaga ka vôimalikultpalju vastaseid kaasa viia. II maailmasôjas sai enesetapu rünnak endale konkreetse näo läbi jaapanikamikadzede. Inglise keeles omandas antud väljend kaasaegse tähenduse umbesalates 1981. aastast, kui Associated Press ajakirjanik Thomas Baldwin kirjeldasIraagi saatkonna ründamist Beirutis. Selles kontekstis tähendas see rünnakut,kus “ründaja laseb isennast ôhku, et tappa teisi”.[4]

Huvitavalkombel on eesti keeles rohkem levinud väljend “enesetapu terrorist”[5]Sama väljendit vôib kohata ka inglise ja prantsuse keeles “suicide terrorist”[6],kuid selle väljendi kasutamine ei ole vaba vastuoludest. Kümmekond aastattagasi sattusid sel teemal lugema üht artiklit, milles räägiti, kuidasReuter’sile ja BBC’ile avaldati araabiamaade poolt survet, et nad ei kasutaksväljendit “suicide terrorist”, sest see ei oleks neutraalne ja selles väljendison juba ette antud negatiivne hinnang kurjategijaks klassifitseeriva sôna näol.Tôsi, täna kasutavadki maailma juhtivad uudisteagentuurid seda justnaguneutraalset väljendit “suicide bomber”, samal ajal kui “suicide terroristi”kasutatakse selgelt ohvrite ja lääne ideoloogiat ôigustavate tekstide sees.

Kummatigi eksisteeris veel üks versioon. Pärast seda, kui president Bush olialustanud oma “Sôda terrori vastu”, proovis Valge Majakommunikatsiooniteenistus muuta ka väljendit “suicide bomber” hirmsamaks javälja tuldi môistega “homocide bomber” (tapja pommipanija). Loogika peitus selles, et "enesetapu pommipanija" peamiseks eesmärgiks ei ole mitte enda vaid teiste tapmine. Seoses sellega peaks teda kirjeldav termin pigem rôhutama "môrvale" kui "enesetapule". Seoses sellega tekkis skandaalkonservatiivse telekanali Fox News ümber, kes mitte lihtsalt ei hakanudkasutama Valge Maja sôda ôigustavat terminoloogiat, vaid muutis AssociatedPress tekstides esineva “suicide bomber-‘i’ ümber “homocide bomber-iks”.[7]Samal ajal on ka mônedel islamistidel omad sônad. Nii kutsutakse vahelenesetapu rünnakut sônaga “isshtahad” (märterluse tegu) ja teo sooritajat“shahid” (tunnistaja vôi märter), tähistamaks neid, kes surid, ettunnistada oma usku Allahisse. [8]

Ma julgeksarvata, et eestlaste jaoks on “enesetapu terrorist” suhteliselt neutraalneväljend, aga vaadates eespool mainitud näiteid, on selge, et kui me kasutameterminit “enesetapu terrorist”, siis mônes teises keele vôi kultuuri keskkonnasoleme me juba astunud ideoloogilise vôitluse selgelt määratletud poolele.

Hôim, rahvus vôi kogukond

Euroopa jaAmeerika inglisekeelses kônepruugis kohtab tihti väljendit “tribe” ehk hôim,kirjeldamaks erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi rühmitusi Aasias jaAafrikas. Nii on Afganistani vôi Liibüa vôi Sudaani konflikti aeg ajalt käsitletudka hôimusôdade kontekstis.

Samas onsellele sônakasutusele olemas ka opositsioon. Teatud aafrika vaatenurk ei eitaküll hôimude kui selliste olemasolu, kuid nad juhivad tähelepanu, etVana-Maailma kontekstis omandab sôna “hôim” halvustava neo-koloniaalsetähenduse. Hôim on seega justkui inimühendus, kes veel ei ole küps iseseisvariigi juhtimiseks. Nii näiteks kasutavad eurooplased kasvôi Eks-Jugoslaavialagunemise puhul kôiki erinevaid väljendeid alates rahvusgruppidest, rahvastestlôpetades etnoste ja etniliste konfliktidega, aga aafriklaste meelest oleksvôrdse kohtlemise korral kohane rääkida serblaste hôimu sôjast horvaatide hôimuvôi Kosovo albaanlaste hôimuga. Niisamuti räägitakse näiteks ameerika poliitikakontekstis, kuidas kas afro-ameeriklaste vôi latiinode hääled on tähtsad, kuidaafriklased osutavad, et kui sama nähtust analüüsitakse aafrika riikidekontekstis, siis vôiksime juba rääkida latiino hôimudest. Gayle Smith,organisatsioonist Center for American Progress, ütleb: “Miks me usume, et sealon mingi ühtsuse tunne vôi rahvuse tunne vôi organisatsiooni tunne, mis onolemas Ameerikas sellisel tasemel, mis Aafrikas ei eksisteeri?” [9]

II osa kokkuvôte

Neistkolmest näitest ilmneb, et objektiivset reaalsust sônadega tähistades juhtubalati ja paratamatult kaks asja.

Esiteksvalitakse teatud ideoloogiline perspektiiv. See vôib esmalt näida isegineutraalne, aga kui puututakse kokku nende inimestega, kelle jaoks on rohkemkaalul, muutub ka neutraalne positsioon ideoloogiaga koormatuks. Vôtame näiteks Holokausti. See on sôna, mida ma ei teadnud omanôukogude aegse ajaloo stuudiumi lôpuks, sest nôukogude ajalugu eelistas mittekeskenduda juutide hävitamisele natside rezhiimi all. Osal seepärast, et naguCatherine Merridale väidab raamatus “Ivani sôda”, ei olnud juudid IImaailmasôja aegses Punaarmees populaarsed ja see teema propagandas ei oleksnôukogude sôjameestes tekitanud piisavalt viha fashistide vastu. Osalt kaseepärast, et nôukogude ajaloo perspektiiv eelistas ennast näidata sôja kôigesuurema ohvrina ja nii räägiti saksa koonduslaagritest üldhumanistlikesterminites, kus kommunistid, juudid, mustlased ja alistatud maade kodanikudolid kôik ühes vôrdses reas. Samal ajaloli Lääne môtlejate seas (Lyotard, Habbermas jne) täiesti eri teemana ülevalküsimus, kuidas rääkida Holokaustist, sest selle koletus justnagu ei jätnudvôimalust kasutada neutraalseid väljendeid. Teiste sônadega, need môtlejad väitsid, et rääkidesHolokaustist ilma hukkamôistuta, käitume me inimeste kannatuste suhtesebaeetiliselt. Nii on ka eesti kônepruuki ilmunud peamiselt Lääne-Euroopakeelekasutuses olnud heebreakeelne väljend Holokaust, mis pakub meile ohvritepoolset perspektiivi toimunule.
Teiseks,valides ükskôik kui neutraalse sôna, seome me ennast teatud kultuurilise jakeelelise identiteediga. Ükski sôna ei eksisteeri väljaspool identiteeti jateistpidi on sônad need, mis moodustavadki meie jaoks mingi identiteediteadvustatud poole.

(Järgneb)

[1] http://www.article19.org/data/files/pdfs/publications/asia-war-of-words.pdf

[2] http://www.thedailybeast.com/newsweek/2009/02/03/war-on-words.html

[3] http://fr.wikipedia.org/wiki/Djihad#Jih.C3.A2d_majeur_et_jih.C3.A2d_mineur

[4] http://en.wikipedia.org/wiki/Suicide_attack

[5] http://www.ohtuleht.ee/319259

[6] http://foreignpolicyblogs.com/2010/05/22/why-is-suicide-terrorism-so-popular/

[7] http://mediamatters.org/research/200502230006

[8] http://en.wikipedia.org/wiki/Suicide_attack#Response

[9] http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=18767319

Objektiivse info vôimatusest I osa

2011-09-19T18:52:00.002+02:00

Sissejuhatus

2001. aasta sügisel olin ma esimest korda elus Riigikogu kônetoolis. ETV juhina Riigikogus aru andmas ETV arengukava küsimustes. Tookord ma ei teadnud veel, et saadikute jaoks oli tegemist suuresti formaalsusega, sest keegi ei vôtnud eriti tôsiselt riiklikke arengukavasid. Ma tajusin, et suure osa auditooriumi jaoks esindasin ma tüütut ja ebamugavat asutust. Tôsi, ka ma ei olnud ka nende jaoks kôige armastuväärsem. Pigem norisin veidi tüli, sest rahvasaadikute ebakompetentsus oli mind sisemiselt keema pannud. Ometi tuli ära ka küsimus, mis paljastas kui roheline ma olin poliitilise demoogia mängudes osalemiseks. Nimelt saabus küsimus: “Kui palju oli ETV’le makstud ühe eelmise päeva uudistesaate loo eest?” See olevat olnud niivôrd kallutatud, et lihtsalt pidi olema kinnimakstud lugu. Muidugi ei olnud ETV midagi maksnud ja ma ei osanud ka selles loos mingit erilist kallutatust näha, aga küsijal oli tôsi taga. Ta oli veendunud, et kallutatus saab olla vaid teadliku konspiratsiooni tagajärg. Tookord seistes riigikogu ees, sain aru, et ükskôik, mida ma ei ütleks, ega mind tegelikult ei usutaks.

Üks pôhjustest, miks ma ei ole ühegi kiriku liige, tuleneb tôsiasjast, et mulle ei ole antud märki, mille abil ma vôiksin teada, kas ôigus oli katoliiklastel vôi protestantidel, kui nad mône kirjarea tôlgenduse pärast üksteisel magades ja ärkvel olles kôrisid läbi lôikasid. Kui moni musulman läheb märtrisurma, kas mul on argumente talle seletamaks, et ta kutsub oma jumalat vale nimega? Ei ole. Vähemalt objektiivseid argumente ei ole. Parimal juhul on ainult usk môningatesse väärtustesse.

Ka ajaloo puhul jôuavad paljud üliôpilased varem vôi hiljem keerulise küsimuseni, mis on ajalugu? Erinevus ajalooteadusest kaugel oleva vôhiku ja ajaloolase vahel on see, et ajaloolase jaoks on see küsimus keerulisem. Kui me hakkame millestki rääkima, siis me üldjuhul valime tegelikkuse lôpmatutest detailidest välja oma suva järgi môned ja vaikime teistest. Kôik faktid korraga esitatuna, isegi kui see oleks vôimalik môjub mürana. Järelikult loob ajaloolane iga kord teatud jutustava süsteemi, mis laseb valitud faktidel môjuda teatud loogika valguses. Olgu selleks siis näiteks sôdade vôi kunstnike elude kronoloogiline järgnevus. Aga iga taoline süsteem leiab varem vôi hiljem vastuseisu, kui aegade muutustega, tekivad inimestel ka mineviku kohta uued küsimused. Nähes, kuidas ühte ja sama nime poolest sama sündmust on erinevalt vaadeldud, pean tôdema, et objektiivse ajalooga on meil suur jama.

Järgnevalt ma tahaksin rääkida kôige algelisemal tasemel, miks objektiivset infot ei ole olemas. Jätan kôrvale teadliku vale ja vassimise, ning keskendun sellele, miks inimene suvalist infot tarbides muudab selle enese jaoks nii subjektiivseks, et tema tôlgendus tekitab varem vôi hiljem konflikte mône teise inimesega. See teema on mind ka juba varem huvitanud, ning veidi olen subjektiivse tôlgenduse teemat käsitlenud essees “Viltuse meedia fantoom.” Seekordses essees tahan aga minna seletuses kaugemale. Ühtlasi loobun lugemise lihtsustamise huvides akadeemilisest nôudest igal hetkel viidata varasematele autoriteetidele. Vabandust.

Argumentatsiooni plaan
Ma alustan puhtalt semiootilis-filosoofilistest argumentidest, mida olen ka varasemates kirjutistes käsitlenud ja mis on üldises akadeemilises relativismi traditsioonis rohkem tutvustatud. Seetôttu filosoofia ja lingvistikahuvilised sealt midagi originaalset ilmselt ei leia. Kummatigi, arvan, et probleemi kaardistamiseks on oluline mainida ka juba läbikäidud teejuppe.

Seega esimeses osas tutvustan peamiste terminite definitsioone. Nende terminite abil näitan, et iga inimene ôpib sônu erinevates tingimustes ja sellest tulenevalt on igal sônal ka alati individuaalsed vôi piiratult grupipôhised kôrvaltähendused. Teiseks näitame, kuidas erinevad sotsiaalsed grupid nimetavad objektiivses reaalsuses asuvaid objekte erinevate nimedega. Just see probleemistik on olnud meediauurijate laialdase tähelepanu all. Siinses essees visandan vaid môned nähtuse pôhijooned.

Oma essee kolmandas osas leian uusi perspektiive küsimusele: "Millised on olulisemad komponendid selles nähtuses, et inimesed tajuvad sama informatsiooni erineval moel?" Väidan, et just eespool mainitud kôrvaltähendused vôivad saada olulisemaiks inimese käitumise kujundamise aspektist. See tähendab, et tähendusi ei ole môtet käsitleda väljaspool môju, mida nad inimesele avaldavad. Ühtlasi vaatleme info neutraalsust, kui tähtsaimat omadust, mida seostatakse objektiivse informatsiooniga. Kuivôrd objektiivset informatsiooni olekski ehk liiga spekulatiivne defineerida, siis neutraalsuse puhul on olemas selgemad mehhanismid, mis môjutavad info tajutavat neutraalsust vôi selle puudumist juba füsioloogilisel tasandil. Seepärast on minu argumentatsiooni viimane osa pühendatud aju evolutsioonilise arengu eripäradele, mis teeb igasuguse informatsiooni neutraalse tajumise väga raskeks, et mitte öelda vôimatuks.

Neljandaks vaatlen nähtust, mida kutsun "sotsiaalseks lühinägelikkuseks" ehk inimeste tihti esinevast vôimetusest näha teiste inimgruppide identiteete oluliselt erinevatena iseenda omadest. Kui see nähtus lisandub vôimetusele toetuda kognitiivsele teadvusele ja lahendab kôik küsimused emotsionaalse teadvuse sunnil, siis on tulemuseks igal juhul konfliktid.

Lôpuks esitan küsimuse, kuidas suhestuda teistesse inimestesse, kui suhtluse eelduseks on tegelikult ühildamatud teadmised? See on eelkôige eetika küsimus.

I. OSA - DEFINEERIMISEST

Objektiivne reaalsus
Kuna inimmôistusel on olemas aegade algusest tund tôelise tôe järele, mida ratsionalismi ajastul teinekord nimetatakse objektiivseks tegelikkuseks, siis meie käsitleme seda üsnagi Immanuel Kanti vaimus. See tähendab, et objektiivne tegelikkus on miski, mis eksisteerib sôltumatult inimeste tegevusest vôi hinnangutest. See on “asi iseeneses”, mille puhul on olemas ka filosoofiakoolkondi, kes seavad kahtluse alla, kas objektiivset tegelikkust olemas ongi, kuna vôib-olla eksisteerib maailm ainult meie teadvuses. Meie lepime siinkohal hüpoteetilise eeldusega, et ka väljaspool meie teadvust on olemas mingi reaalsus, mida me kutsume objektiivseks reaalsuseks vähemalt selle teksti raames.

Sôna kui märk
Kuna järgnevalt tuleb mitmel korral juttu sônadest, siis ma käsitlen neid üpris traditsiooniliselt kui märke, millega me tähistame oma erinevaid môttelisi kontseptsioone ja ideid. Selline määratlus vôib veidi segadusse ajada, sest oleks ju lihtsam alustada sellest, et sônaga me tähistame objektiivses reaalsuses olevaid objekte, näiteks puud mäekingul vôi kolme ôuna lauapeal. Kummatigi juba siin läheb asi keeruliseks, sest näiteks sôna “puu” viitab ühele looduse kategooriale. Kategooriale, mis omakorda toimib inimese loodud süsteemis. Loomulikult saavad enamus inimesi “puust” üsna ühte moodi aru, aga miski ei garanteeri, et sipelga maailmas eksisteerib samal viisil defineeritud puu. Lôpuks on ju ka teadlased valmis vaidlema küsimuse üle, millised on puud ja pôôsast eristavad tunnused. Need on igal juhul inimeste kokkuleppe tulemused. Mis tôestab, et sônana viitab “puu” eelkôige meie kontseptsioonile ühest enam vähem üheselt defineeritud objektiivse tegelikkuse osast.

Juba Ferdinand Saussure rôhutas, et meie kontseptsioon puust, ei ole lihtsalt suvaline etikett, mida me saame paigutada erinevatele asjadele. Suvaline tähendus on vôimalik ainult erinevate tähenduste süsteemis. Hilisemal ajal pärast Saussure’i on hakatud kasutama ka sôna “struktuur”, tähistamaks sama môtet, et idee “puust” esineb ainult maailmas, kus on olemas ka “mitte-puu”.

Konnotatsioon
Sôna tähenduse üks kôige kummalisi omadusi on sisaldada ühte peamist vôi otsest tähendust (denotatsiooni) ja samal ajal ka mitmeid tihti esmavaatlusele peidetud kôrvaltähendusi. (konnotatsioone). Tegemist on otsekui lingvistikasse infiltreerunud psühhoanalüüsi osakonnaga, kuivôrd viimane väidab ju meie teadvuse olevat jagunenud erinevatele tasanditele, nii et alateadvus on alati olemas, aga me ei pruugi sellest olla teadlikud.

Meie kasutame konnotatsiooni Louis Hjelmslevi ja Roland Barthesi tähenduses. Hjelmslev populariseeris konnotatsiooni “ligvistilis-situatsionistlikku” konsteptsiooni, kus mingi sôna kasutus viitab rääkija subkultuurile vôi laiemalt kuuluvust mingisse gruppi. Näiteks valge värvus kannab puhtuse vôi pulmade kôrvaltähendust Euroopas, kuid Kaug-Idas on tegemist hoopis leina värviga.

Roland Barthes on aga eriti arendanud arusaamist konnotatsioonist, kui isiklike muljete, emotsionaalsete hinnangute ja subjektiivsete assotsiatsioonide kogumist. Näiteks sôna “vômm” tähistab politseinikku, kuid sellel sônal on olemas halvustav kôrvaltähendus. 2011. aasta Londoni tänavarahutuste ajal kasutasid mitmed mässavad noored SMS’ides slängisônana politseiniku kohta “fed”, mille üheks huvitavaks konnotatsiooniks oli fakt, et “fed” oli algselt ameerika kultuuriruumi sôna, kus see tähistas FBI agente. Seega oli läbi ameerika telesarjade ja filmide tuttavaks saanud sôna lihtsalt väga “cool” kasutada ka oma maal politseinike kohta, sest mässajate jaoks ei olnud nagunii erilist vahet milline politseiüksus neid parajasti ahistab. Selles näites on olemas nii vihje sellele, et sônal “fed” oli olemas emotsionaalsed kôrvaltähendused Barthes’i traditsioonis ja samas kandsid need kôrvaltähendused Hjelmslevi traditsioonis infot subkultuuride kohta, mis tulenesid noorukite ja politseinike vastasseisust.

(järgneb)

Eestlastest, kes ehitasid taevani ulatuvat torni (aga ei saanud valmis)

2011-08-20T23:48:00.008+02:00

See väike essee ilmus Sirbis, 19. august 2011

Kui esitada küsimus Eesti hakkamasaamise kohta 20 kordusiseseisvusaja jooksul, siis kukub selline sage küsimus üheaegselt uhkuse ja pettumuse maailma. Kuidas muidu oleks võimalik, et ajakirjanduses on esitatud küsimus „Kas elu nõukogude ajal oli parem?”? Ma olen näinud seda küsimust rohkem kui korra ja selle retoorika on tähenduslik. Sealt ühele poole jäävad paraadtekstidele iseloomulikud argumendid Eestist kui läände integreeritud edukast riigist ja IT-imemaast, samal ajal kui küllaga on ka neid kultuuriheeroldeid, kelle silmis väreleb igavikuline murejanu ja kes räägivad eestlaste emigratsioonist välismaale. Igal juhul on selge, et vabariigi tähtpäeva künnisel otsitakse ju „hea-halb” kategooriaid. Tõepoolest, miks püüeldagi objektiivsuse poole, kui ka iga teaduse empiiriline tõdemus päädib varem või hiljem sellega, et selle teadmisega on vaja midagi peale hakata.

Iseenesest on kõik lihtne. Vastus küsimusele, kuidas Eestil on läinud, sõltub eelkõige taustsüsteemist. Taustsüsteemi valik on aga alati subjektiivne. Mingi riigi edusammudel ei ole objektiivset mõõdet, vaid see suhestub alati esimesena püstitatud eesmärkidega. Või vähemalt kirjutamata lootustega. Seega oleks esimene hindamisvektor just nimelt meie hingeseisundi ajaloo kirjeldamine. Teine telg selles kordinaatteljestikus võiks olla aga samasuguste objektiivsete näitajatega riikide areng. Sõltumata uljastest poliitilistest loosungitest on igal riigil ju ka mingit reaalsed piirid. Olgu selleks kas või maksumaksjate arv või koduturu suurus, mis seletab sisetarbimise potentsiaali.

Alustagem. Milliste lootustega saabus 1991. aasta iseseisvus? Sage viga on seda käsitleda ühtse rahvusliku jõupingutusena, kuigi tegelikult olid inimestel vägagi erinevad motiivid. Kui läänest vaadata, oli tegemist vabadust ihkavate rahvaste liikumisega demokraatia poole. See element oli kahtlemata olemas, kuid samavõrd oli Eestis tegemist ka rahvusluse reaktsiooniga venestamisele ja seejärel soov elatustaset tõsta. Seega oli uue Eesti vabariigi tegelikuks deviisiks 20 aastat tagasi „Rikkust, rahvuslust ja vabadust!”. Sellisel viisil ei oleks seda keegi avalikult kuulutanud, aga kui vaadata ridade vahele, vôib antud teemasid kohata küll. Samas ei ole sugugi ootamatu, et aastatega on läbinud ühiskonda möödapääsmatud meeleolumuutused. Kuna iga revolutsiooni juurde kuulub pohmelus, siis oli ka pettumus tegelikult riigi arengusse orgaaniliselt sisse kirjutatud. Seda oli võimatu vältida, kuna deviisis üles seatud väärtusteni jõudmine on tegelikult ilma õnneliku lõputa. Selle veidi küünilise deviisi näol on tegemist sinilindudega.

Rikkus
Nõukogudeaegsesse maailma kuulusid jutud, kui palju venelased on vaesemad kui eestlased. Seejärel lisandusid sinna lood Rootsis või Kanadas heale järjele jõudnud sugulastest, kes saatsid aeg-ajalt kodu-Eestisse üldiseks kadeduseks teksaseid ja viltpliiatseid. Vähemalt seal hoovis, kus mina lapsena mängisin, kadestati väliseestlasi just nimelt nende rikkuse tõttu. Ja lõpuks ei pidanud elama Tallinnas, et teada Soome televisioonis näidatavaid reklaame. Omal moel tähendas poolehoid taassündivale Eesti Vabariigile soovi otsekui astuda Soome reklaami, et elada nii nagu kodueestlaste ettekujutuses elasid väliseestlased. Selle unistuse väljenduseks on olnud ka majandusnäitajate mantra. Kummatigi väljendub kohustuslik pettumus siin kognitiivses dissonantsis: elame ju kapitalismis, peaksime juba olema sama õnnelikud nagu inimesed soome telereklaamides, aga tegelikult me seda ei koge. Õli valavad tulle regulaarsed valimiskampaaniad, kus lubatakse statistilise tõenäosuse põhjal ebatõenäolisi tulevikustsenaariume.
Ei ole aga ka üles leitud ühtegi riiki, kes oleks alustanud umbes samast seisust, kust alustas Eesti, ja oleks olnud silmapaistvalt edukam oma majandusnäitajate poolest. Probleem ei ole Eestis mitte vähe tõusnud elatustase, vaid see, et me pole soovinud olla teadlikud oma reaalsetest võimalustest. Eesti majanduse mootoriks on olnud madalamad palgad kui läänes, mis on võimaldanud allhankeid, Eestit läbiv transiit ja laenud. Neist viimane ilmselt ei saavuta enam lähiajal sama ulatust, väiksemate palkade argument määrab meid juba iseenesest väljapoole võrdsustumist Skandinaaviaga. Kõik, mis edasi tuleb, on vaid dünaamiline protsess, mille käigus, kuni meil on madalamad palgad, investeeritakse Eestisse ja meie majandus tõuseb, kuid kui koos sellega tõusevad palgad, viiakse tootmine Eestist mujale ja palgad langevad jälle seni kuni muutuvad konkurentsivõimeliseks. Hetkel meil ei ole teist töötavat mudelit, ehkki visionäärid nõuavad nii nagu ka kogu ülejäänud lääne maailm teadmistepõhist majandust ja ajude ligimeelitamist. Seega on tähelepanuväärne, et eesti keelde on ilmnunud see termin "teadmistepôhine majandus", aga selle reaalne rakendamine pole meil seni ônnestunud.
Seniste trendide põhjal oleks ilmselt aus ütelda, et võib-olla me ei saa iial palju rikkamaks kui täna. See ei tulene sugugi sellest, et meie riik või tema inimesed on ebaefektiivsed, vaid see on meie siseturu suuruse, rahvusriigi eripära ja geograafilise asukoha tegeliku potentsiaali summa. Diskursiivsel tasandil on nn väljarände teema otseselt seotud nimelt unistusega soome reklaamist. Ainsaks lohutuseks võib olla see, et demograafiline areng viib kuuldavasti ka kogu ülejäänud Euroopa heaoluriigid kriisi.

Rahvuslus
Kummatigi ei ole eestlaste väljaränne Eestist olnud nii suur kui mõnes teises riigis. Siiajäämise motivatsioon tuleb teistest väärtustest ja nende hulgas on tähtsamaid seni olnud rahvuskultuur. Ma ei pea siinkohal silmas poliitilises mõttes äärmuslikumaid rahvuslasi, vaid kõige lihtsamat arusaamist, et oma kultuur on turvaline. Rahvusluse areng on samuti olnud huvitav just erinevate postrevolutsioonijärgsete teooriate valguses.
Kui riiki ähvardab väline oht, siis võib revolutsioon radikaliseeruda, nii nagu see juhtus tihti külma sõja aegsete Kolmanda Maailma riigipööretega.(1) Pärast Berliini müüri langemist on enamikku revolutsioone iseloomustanud umbes viis aastat kestev poliitiline segadus, mille vältel revolutsioon sööb oma lapsed. Seejärel kinnistuvad aga võimule keskteele suunatud pragmaatikud. Ka Eestis kadusid areenilt käredamad rahvuslikud jõud, et ruumi anda majanduspragmaatikutele, mis ilmselt iseloomustas teatud etapil eestlaste eelistusi. Kuid selle eest oli kogu meie poliitiline areng asetatud vägagi eksklusiivselt rahvuslikule vundamendile. Ka Eestis oli olemas teoreetiline võimalus lihtsalt alustada uue demokraatliku riigiga, kuid suund võeti Eesti restauratsioonile, millega arvati kodanike hulgast välja siinsed venelastest migrandid. Ka hiljem on eesti poliitika peavoolu pragmaatikat alati iseloomustanud vastandumine „Vene ohule”. Nii „Euroopa Liidu” kui NATO taga on alati olnud julgeoleku argument. Meie identiteedi üheks alusdiskursuseks on vastandumine Venemaaga. Hirmuäratav on isegi mõelda, mis saaks eestlusest, kui venelasi ei oleks. Nüüd aga on meie integreerumine lääne kultuuriruumi impordina kaasa toonud ka vastandumise islamile, ehkki seda migratsiooniprobleemi Eestis veel tegelikult ei ole. Igal juhul võib arvata, et rahvuslus jääb, kuna kõik muud sotsiaalsed probleemid taandatakse kriisihetkel meil rahvuslikuks surutiseks.

Vabadus
Vabadus on omal moel kahe eelneva püüdluse eeltingimuseks. See demokraatia loosung on ühtepidi täielikult teostunud ja teistpidi oleme oma arengus jõudnud kõikide arenenud demokraatlike riikide kriisideni. Mida rohkem meie riik areneb, seda keerulisemaks ja arusaamatumaks muutub ta lihtsa kodaniku jaoks. Samal ajal rõhub kultuur individualismile, mille tulemuseks on samuti ühisosa tahte vähenemine. Mitte kusagil maailmas ei saada mööda vaadata poliitika võõrandumise paradoksidest.
Mulle endale avaldas sügavat muljet bulgaaria päritolu politoloogi Krastevi välja toodud paradoks, et ehkki vormiliselt on lääne ühiskonna läbipaistvus aina suurenenud ja kodanike kaasamine samuti, on praktikas üha enam tajutud rahulolematust just läbipaistmatusega. Sisuliselt aga räägitakse ikka sellest, kas kodanik tunneb, et ta on vaba osalema riigi juhtimises. Pôhjus vôib olla tegelikult see, et reaalne info hulk on liiga suur, et kodanik saaks enam aru, milline on tegelikult oluline informatsioon. Samal ajal kui reaalselt toimib ka see, et juhtide otsused ei ole ehk iial olnud paberite pôhised. Ka neil toimib oma grupisisene emotsionaalne dünaamika, mida paberid ei hakkagi kajastama.
Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd räägitakse Hiina või India mõjuvõimu kasvamisest, siis vôib arvata, et Hiina ja India toimimismudelid vôivad hakata môju avaldama ka läänele, umbes nii nagu Rooma oli sunnitud oma sôjaväe ja provintside haldamiseks aktsepteerima barbarite tavasid.
Demokraatia kriisi eri tahud aga vôivad tähendada, et reaalselt võiksime ka vabaduse puhul ütelda, et ilmselt ei saa Eestis iial olema suuremat demokraatiat kui see, mida me oleme juba kogenud. Ehk oleks suurim poliitilise demokraatia väljakutse veel viimaste kodakondsuseta venelaste lülitamine nominaalsesse demokraatiamasinasse, aga tegelikult ei tooks ju seegi kaasa mingeid olulisi muudatusi. Eestlasi on lihtsalt nii palju rohkem, et vene hääled vaevalt et midagi eestlaste jaoks tegelikult muudavad. (Jätame kôrvale poliittaktikas mängitavad hundijutud)

Need trendid näitavad mulle, et Eesti riigi senise arengu põhjal oleme jätkuvalt suure maailma tõmbekeskuste perifeerias ja eespool ei ole paistmas käänakut, mis arengu teiseks pööraks. Aga meie identiteet ei ole sugugi lahustumas. Ta võtab vaid uusi vorme nagu nende kohalike venelaste puhul, kes ennast eestlasteks nimetavad. Ja sellisena on jätkuvalt nõudlust oma riigi järele. Kõik muu on juba filosoofiline küsimus: Miks inimesed ei teadvusta, et ainus ajas muutumatu nähtus, on kurbus ja rahulolematus? Ei ole ühtegi tulevikku ilma nendeta. Kuidas seletada kodanikele, et alati jääb lõhe tõenäolise ja soovitu vahele? See ei olegi ilmselt vôimalik. Aga need, kes on endale teadvustanud arengu reaalsed vôimalused, need vôivad positiivselt üllatuda. Mina näiteks arvan endiselt, et Eestis on hea elada, sest ma ei lootnud niigi paljut.

1. Goldstone, Jack A, "Understanding the Revolutions of 2011: Weakness and Resilience in Middle Eastern Autocracies", in "Foreing Policy", May/June 2011

Mis on tegelikult Norra meediakajastusega kaalul ?

2011-07-26T11:18:00.007+02:00

Ajakirjandus on Norra massimôrva kajastamise puhul tôsise valiku ees. See valik on tôsisem, kui ajakirjanduskaugele inimesele vôib tunduda, sest lihtsalt tôe rääkimist ei ole olemas. Iga inimene, kes räägib enda meelest ka kôige ausamat juttu, on ometi teinud alateadlikult môned valikud. (Ma vabandan nende lugejate ees, kellele see väide tundub juba liiga enesestmôistetav.) Hullem on aga see rääkija, kes ei tea, milliseid valikuid ta teeb.

Ajakirjanduse näiv dilemma.

Niisiis kui vaadata senist meediakajastust, siis on see peamiselt keskendunud môrvari Anders Behring Breiviki isiksusele. Sellega seoses on juba ôige mitmed meediakriitikud ütelnud, et me riskime temast teha kangelase. Seega vôib olla ei tohiks me üldse niipalju tähelepanu terrorismile pühendada, sest see on ju see, mida terrorist soovis.

Teisest küljest, kui me ei räägiks toimunust, siis me riskiksime tragöödiat mitte môista ja see on parim viis teist korda sama reha otsa astuda. Seda enam, et demokraatlikus ühiskonnas môjub mitterääkimine lihtsa mahasalgamisena, mis on aga alati väga kahtlane.

Seega rääkida tuleb. ERR raadiosaates Uudis + ütlesin, et tuleb valida ôige vaatenurk. Kahjuks ei arendanud ma seda môtet seal pikemalt. Hiljem oli minu môttest tehtud uudis, mida lugejad kommenteerisid pahaselt, et “Mis vaatenurk? Rääkige nii nagu asi oli?“ Nagu öeldud, oli see väga naiivne etteheide. Selle selgitamiseks vaatame, mis tegelikult toimub praeguse meediakajastuse taustal, mis peamiselt tegeleb môrvari isiku avamisega.

Hitchcocki mudel sümpaatse tegelase loomiseks
Alfred Hitchcock on läinud filmiajalukku thrilleritega, mis manipuleerivad väga osavalt vaataja tunnetega. Näiteks filmis “Psycho” näidatakse meile alguses hirmsat môrva ja seejärel uurib kogu film môrvari hingeelu, nii et vaatajal on filmi lôpus omamoodi kahju sellest hullust mehest, kes oma ettekujutistes ikka veel kardab ammusurnud ema. Hitchcock seletas oma kuulsas intervjuus François Truffaut’le, et kui soovida mônda tegelast muuta sümpaatseks, tuleb inimlikult selgitada tema motiive. Niipea, kui me hakkame teist inimest empaatiliselt môistma, niipea muutub ta meile ka sümpaatseks. Vastupidiselt, kôige koledamad tegelased on need, keda me ei suuda môista. Seletamatu kurjus tekitab meis igal juhul jälestust vôi kabuhirmu. Hitchcocki tôestas aga oma filmides, et ta vôis vôtta suvalise jäleda tegelase ja muuta ta vaatajale teataval määral sümpaatseks, nii et vaatajad olid sunnitud kasvôi korraks unustama oma varasemad eetilised pôhimôtted.

Paratamatu idendifitseerumine
See nähtus on laiemalt seletatud kommunikatsioonipsühholoogias indentifitseerumisnähtusena. Kôige algelisemal tasandil öeldakse, et me oleme suvalises vestluses suutelised vestluskaaslast môistma ainult siis, kui me suudame ennast asetada tema olukorda ja môista, miks ta just neid sônu kasutab. Sealt samm edasi tuleb uudiste ja loo jutustamise mehhaanika. Igas loos valib kuulaja alateadlikult mingi tegelase, kellega ta identifitseerub. Kôige tüüpilisemalt on see peategelane, aga mitte alati.
Niisiis, kuna meedia on preagu keskendunud Breiviku isikule, siis toimib tegelikult klassikaliselt pealesurutud identifitseerumisprotsess môrvariga. Muidugi hakkab see paljudele lugejatele vastu. Kognitiivne dissonants on liiga suur. Ühelt poolt peab teadvus teda môrvariks ja teiselt poolt surutakse peale pilte, kus Breivik näeb välja kui igati viks noormees. Kôige tüüpilisemalt hakkab teadvus otsima kompromisse, et vastandlikku informatsiooni kuidagi sobitada.

Idealiseeriva pildi ja moraliseeriva teksti vastuolu
Meediakajastuse skisofreenia peitub näiteks piltide ja teksti vastuolus. Kui tekstides kohtab tihtipeale moraliseerivat hukkamôistu koos sônadega kurjategija, môrvar, hullumeelne, siis piltidelt vaatab meile vastu nägu, mis oma omadustelt kuulub ühte teise maailma. Samal ajal seletavad kôik ajakirjanduse praktikud, et just pildid määravad ära lugeja esimese emotsiooni. Kas ta üldse hakkab artiklit lugema vôi mitte. Nüüd aga vôime ette kujutada, et Breiviki Facebooki pilt, mida eriti Postimees Online ohtralt kasutas, vôiks olla fragment mônest märtri ikoonist. Niisamuti kui kasutati ohtralt tema pilti relvaga. Sel puhul on olemas traditsioon, et mees relvaga vôib väga vabalt olla samas positsioonis, milles tavaliselt kujutatakse sôdalaskangelasi, kodumaa kaitsjaid jne. Vôrdluseks vôib vaadata, et erinevate riikide armeede värbamisteenistused vôi Hollywoodi filmiplakatid kasutavad oma kangelaste promomiseks sarnaseid poose. Samal ajal on meediakriitikas palju juttu olnud eriti Vietnami sôjaga seoses, et niipea, kui sôjamehe pildile pandi ohver, niipea muutus relvaga kangelane môrvariks. Siit ka sôjavastase ajakirjanduse püüd alati kujutada eelkôige ohvreid, sest nende kaudu on vôimalik ka sôda hukka môista. Vôtkem vôi see foto "Napalmi tüdruk". Kui palju me selle pildi emotsioonide ajendil môtleme meestele, kes seal napalmi parasjagu loobivad?

Samal ajal Norra näitel aga me näeme kangelastele môeldud ikonograafiat. Ma ei hakka seda ise siin blogis kordama.

Tulemus
Tulemuseks on kahtlemata see, et mingisugune hulk meediakajastuse jälgijaid hakkab teda kahtlemata pidama märtriks ja iidoliks. See hinnang ei ole siinkohal isegi mitte moraliseeriv purtsatus, vaid kiretu konstanteering. Kuna suvalisest meediatekstist saab mingi grupp inimesi alati aru täpselt vastupidiselt soovitule, siis toodab praegune meediakajastus vältimatult ka mône Breiviki jüngri. Lihtsa tôestusena toon kaks näidet.
Mäletate, Kanal 2 jooksis kunagi huumoriprogramm “Vremja”, kus tehti nalja rullnokkade üle. Hoolimata mônitavast iseloomust, muutusid aga paljud need naljad väga populaarseteks päris rullnokkade juures. Filmis “Klass” oli vaieldamatult kôige ebasümpaatsem tegelane Anders, kes oli kogu koolikiusamise eestvedaja. Kummatigi leidus nooremate vaatajate seas neid, kellele Andersi jôuline käitumine meeldis ja kes ei tajunud filmis kujutatud kiusamises midagi taunitavat.
Vôi vôtame trendikate T särkide peal nähtud revolutsioonilise Che vôi esimees Mao pildid.
Mida siis teha, kui samal ajal tuleb ikkagi rääkida toimunust. Kôige esmalt tuleb vaatenurka puuta. Selle tragöödia peategelasteks on ohvrid ja mitte Breivik. Nende isiksusi on meedia tunduvalt vähem kajastanud. Sel puhul pean jälle vôrdluseks vaatama BBC World ja Postimehe lähenemist.

Kuigi ka BBC pöörab liig suurt tähelepanu Breiviki isikule, siis on sealse interneti esileheküljel tähtsaim uudis aeg ajalt ka pildid leinavatest norrakatest ja ohvrite tunnistused.

Postimehel on aga ohvrite lood küll olemas, aga need on Online’is alati kusagil allpool. Esiuudistena korratakse järelejätmatult ühe rahuliku ja enesekindla mehe pilti. ... Siinkohal aga ei taha ma Postimeest sugugi ainsana süüdistada. Ega kogu maailma meedia eriti teistmoodi ei käitu.

Kokkuvôttes, me peame Breivikit môistma, ent alles siis, kui me oleme tundnud kôigi ohvrite ja leinajate valu.

Inimfaktorist filmitegemise juures II

2011-07-08T05:01:00.005+02:00

Kas objektiivselt saab hinnata mingi filmi potentsiaali?

Kunagi oli kursusekaaslane Paris III ülikoolis, kes tuli majandusülikoolist ja soovis seejärel teha doktoritööd teemal “Filmi koguväärtuse hindamine”. Küsimus oli tookord selles, kas filmilindil on lisaks tselluloidile kinnitatud hôbeda hulgale veel objektiivselt hinnatavat turuväärtust? Ta töö jôudis ôige kiiresti ummikusse, kui sai selgeks, et filmi väärtust ei ole üheselt vôimalik ette ennustada, kuna vaatajate reaktsioonid on lôppkokkuvôttes pea alati unikaalsed. Kui see seisukoht oleks ôige, siis vôiks ju arvata, et igasugustel kinokoolidel puudub môte, nii nagu ka igasugustel kinokeele reeglitel. Öige vastus asub kusagil vahepeal. Tôsi on see, et enamik menukaid filme alluvad üsna sarnastele narratiivsetele ja turunduslikele tunnustele. Teisest küljest ei ole tööstusel mingit garantiid, et kôiki neid tunnuseid uuesti kasutades on menukus vôrdselt uuesti tagatud.

Ôige on ka see, et ma isegi julgeksin ennustada ühe vôi teise filmi käekäiku näiteks eesti filmturul, sest kinovaatajate pôhimass näib reageerivat üsna etteaimatavalt. Ent tôsi on see, et üldjuhul moodustab ka minu ennustustes väga tôenäoline osa vaid 50% ja seejärel ülejäänud 50% ennustuse kohta näen, et selle tôenäosus hakkab murenema. Näiteks ei olnud ma Kormorane näinud ja arvasin, et alla 50 000 vaataja selles zhanris film Eestis ei saa ja teemal on potentsiaali, et saada ka üle 100 000 vaataja. Hiljem on osutatud, et Kormoranide stsenaarium ei pidanud vett. Eriti pärast montaazhi lôppu. Mind taoline argument väga ei veena, sest eesti vaataja on ennegi alla neelanud filme, mis stsenaariumi môttes on üsna vähe sarnased "kuldlôikele".

Vôib-olla seepärast, et osasid reegleid tajutakse erinevalt. Näiteks filmi tempo küsimus, mis on igal juhul sügavalt subjektiivne. Asi on aga veel hullem, kui vaadelda You Tube’i statistikat, kus vägagi tihti koguvad rekordarvul klikke väikesed klipid, mis ei ole üldse professionaalselt valmistatud. See tähendab, et kui me vaatame pôhjuseid, miks inimesed filme armastavad, siis on olemas üheaegselt justkui terve môistusega ennustatavad tegurid ja samas väidavad mitmed statistilised uuringud, et üks vôi teine element filmis ei taga kindlat filmi menu. Ühes California Ülikooli, Institute for Mathematical Behavioral Sciences, juures tehtud uuringus vaadeldi staaride môju filmide kassatulemile ja leiti, et tegelikku seost ei eksisteeri. See tulemus aga kinnitas mitmeid varasemaid sarnaseid uuringuid, et kino vallas ei ole midagi kindlat. Matemaatilises keeles väljendatuna, on olemas ônnestumise vôimalus, ent koosmôjus paljude muutujatega, ilmneb ônnestumine liiga juhuslikult. Kui üldjuhul on olemas Gaussi jaotuskôver ehk normaalne jaotuskôver, siis filmide puhul räägitakse pigem Lévy vôi Pareto jaotuskôverast, mis klassikaliselt rôhutab et 20% filmidest teevad 80% kassast. Teiste sônadega, kui statistika ei suuda tuvastada, milline on hea filmi valem, siis vôivad erinevate filmide puhul pôhjused olla tôesti erinevad.

Siin on kujutatud erinevaid statistilisi jaotuskôveraid. Näiteks vôiks arvata, et kui kôik Hollywoodi meistrid saavad ühtemoodi aru eduka filmi elementidest, siis jagunevad vaatajad suhteliselt ühtlaselt erinevate filmide vahel. Kusjuures määravaks saaks lihtsalt mône elemendi tehniliselt parem sooritus. See vastaks siis sinisele jaotuskôverale. Reaalselt aga on üksikud filmid teistest selgelt ligitômbavamad, nii et jaotuskôver sarnaneb rohkem lillale vôi punasele jaotuskôverale.

Näiteks vôiks arvata, et inimene vaatab eelkôige lugu filmis, siis on see ilmselt peamine pôhjus, aga täpselt sama moodi, on inimesi, kes oma valikud teevad ainult näitlejate pôhjal, mille puhul saab oluliseks vojörismist saadav mônu. Kuid samamoodi on täheldatud, et pornofilmi vôi karatefilmi ei vaadata sugugi loo pärast ja üldiselt tihti ka mitte staaride pärast, vaid seal näidatava performance’i pärast.

Kuidas reageerib selle peale tööstus, mis püüab oma otsuseid ratsionaliseerida? Ei saa ju justkui kulutada raha projektidele, mille puhul "määramatuse" hall ala on tervelt 80%? Tegelikult siiski saab. Tegutsetakse “riskide vähendamise” pôhimôttel püüdes tabada filmiteooria punktide statistilist mainstreami. Ehk siis neid tunnuseid, mis mille puhul edu on vôimalik. Suures osas on siin tegemist psühholoogilise eneserahustamisega, aga teisalt ei ole olemas menukat filmi, mida ei ole levitatud kas vâga suurel arvul koopiatel vôi siis väga pikaajaliselt. Lugeja ei tohi siin teha viga ja arvata, et ma räägin ainult mainstream filmidest. Ka kunstfilme tehes eksisteerivad omad reeglid ja omad statistilised pôhivoolud. Kummatigi kaasneb selle ratsionaliseerimisega kummaline kôrvaltoime. Reeglite tegelik staatus muutub, kuna väga raske on elada määramatuse määraga tulevikus. Nii toimivad ka nihked, kus sümptomaatilistest tunnustest saavad omaette eesmärgid.

Kui teooriad muutuvad dogmadeks
Vôtame näiteks stsenaariumiteooria. Viimase 20 aasta jooksul on nii Euroopas kui Ameerikas tuule saanud tiibadesse nn. scriptdoktorlus. See tähendab, et on hulk haritud inimesi, kes on treenitud ära tundma teatud reeglite kasutamist stsenaariumites. Olen nendega mitmel korral kohtunud. Nad on toredad ja intelligentsed inimesed. Parimad nendest töötavad sokraateslikul meetodil, esitades stsenaariumi autorile küsimusi, senikaua, kuni autor saab ise aru, kuskohas ta iseendale vastu rääkib. Ma olen ka ise olnud stsenaariumi ôppejôud ja oskan une pealt esitada kontrollküsimusi nagu “Kes on filmi peategelane?”

Kummatigi sain hiljuti aru, et see küsimus on küll abistav, aga lôppkokkuvôttes piirav. Eelkôige sellepärast, et peategelase defineerimine ei ole ju kunagi eesmärk omaette. Tegemist on abstraktsiooniga, mis peab meil lähemale viima tunduvalt kompleksemale küsimusele, mis vaatajat kôidab selles filmis? Kuna dominantne teooria peab filmivaatajamise vôi suvalise narratiivi juures peamiseks identifitseeriumise mehhanismi, siis vajab iga narratiiv sellist instantsi, millega vaatajal on vôimalik identifitseeruda. Enamasti on tegemist kôige tavalisema tegelasega. Kummatigi ei pruugi see tegelane olla kôige tähtsam. Vôtame vôi 19. sajandi romantilise kirjandusega tekkinud monstrumlood. Näiteks Bram Stokeri "Dracula" peategelane ei ole teps mitte hirmus vampiir, vaid noor ametnik Jonathan Harker, kes kohtub Draculaga. Ometi kôidab vaatajat-lugejat kôige rohkem peategelase kohtumine ebatavalise tegelasega. Seejärel vôtame "Sherlock Holmesi", kus peategelane ei pruugigi vormiliselt olla Sherlock, vaid hoopis dr. Watson, kelle vaatenurgast lugu jutustatakse. Aga isegi kui tema jutustaja roll kôrvale jätta, ei toimu ei Sherlock Holmes'iga mingeid sisemisi muudatusi nende lugude jooksul. Niisamuti vôtame Hercule Poirot vôi James Bondi, kelle puhul vôiks öelda, et nad on küll peategelased, aga nad üldjuhul ei muutu läbi oma lugude, samal ajal kui kaasaegne teooria rôhutub peategelase sisemise teekonna tähtsust. Seejärel vôib järgmise näitena vôtta vôrdete peategelastega lood. Nagu "Romeo ja Julia", kus tekst pakub indentifitseerumisvôimalus nii ühe kui teise tegelasega. Hilisamas filmidramaturgias on "Butch Cassidy ja Sundance Kid" vôi "All the presidents men", kus ei eelistata selgelt kumbagi peategelast isegi identifitseerimise seisukohalt. Viimasena lisan "Thelma ja Louisi", mis feministide kultusfilmina on samuti läinud ajalukku kahe vôrdse peategelasega, kes üksteist vastastikku môjutavad.
See aga tähendab Aristotelese kirjeldatud Protagonist Ateena tragöödiast, ei tähenda iseenesest veel ühe karakteri kaudu vastust küsimusele, mis on selle filmi lugu.

Selle näitega tahtsin ma eelkôige ütelda, et muidugi on stsenaariumiteooriat vaja, môistmaks üldisi reeglipärasusi inimeste narratiivitajus. Aga ka teooria vôib kiiresti minna palju keerukamaks, kui scriptdoktorite kiired soovitused. Lôppkokkuvôttes ei ole tegemist täppisteadusega ja seepärast ei saa seda teooriat vôtta ka viimase instantsi tôena. Pärast statistilist tôenäosust jääb alati alles määramatuse hall ala.

Inimfaktorist filmitegemise juures

2011-07-02T15:22:00.001+02:00

Kord filmivôtete käigus rabas mind äratundmine, kui sarnane on filmivôtete juhtimine lahingu juhtimisega sôjaväes. Môlemal puhul on juhi kohal ajakriitiline sundus. Ta peab piiratud aja jooksul ennast vôimalikult täpselt väljendama, et saavutada soovitud tulemusi. Reaalsuses ei tule aga asjad alati täpselt nii välja nagu soovitakse. Vôi veel hullem. Mitte kunagi ei tule asjad välja täpselt plaani järgi. Milles asi? Kas asi on ainult halvas planeerimises.

Statistika Must luik
Olen aga aru saanud, et analoogiaid vôib leida päris mitmest erinevast juhtimise valdkonnast. Ühe päris huvitava seletava hüpoteesi pakuvad Nassim Nicholas Taleb ja Mark Blyth oma artiklis “The black swan of Cairo”. Lähtudes tôenäosus- ja mänguteooriast, väidavad nad, et inimesed elavad pidevalt kahes maailmas: neist on üks on lineaarne ja seal on vôimalik tulemusi ette ennustada, sest sündmused saavad areneda ainult kindlas suunas ja teine maailm on kompleks maailm, mida iseloomustab lôpmatu arvu erinevate komponentide pidev vastastikune môju, nii et sündmuste ennustamine selles keskkonnas on praktiliselt vôimatu. Kui esimene maailm juhib näiteks meie arusaama füüsikast ja keemiast, siis teine maailm on jätkuvalt sotsiaalteaduste jaoks. Nii on käsitletakse nii Nôukogude Liidu kokkuvarisemist, Iraani islamirevolutsiooni, Majanduskrahhe vôi hiljutist Araabia kevadet kui sündmusi, milleks enamik kôrvalseisjaid ei olnud valmis. Ehkki tagantjärele oli tarku palju. Antud jutu kontekstis on see oluline selles môttes, et ükski riik vôi majandussüsteem ei ole üles ehitatud, et ühel hetkel väljub asi inimese ratsionaalse tegevuse kontrolli alt.

Hollywood kui ratsionaalseim filmimasin
Filmimaailmas on ratsionaalsuse sundusel samuti arendatud väga suurel hulgal reegleid ja süsteeme, mis peaksid kogu aeg vähendama inimfaktori ebamäärasusest tulevaid riske. Hollywoodis üliôpilasena praktikal olles hämmastas mind sealne töö stsenaariumitega. Iga päev tuli stuudiosse 4-5 uut stsenaariumit, mis kôik said kahe päevaga analüüsitud. Nädala lôpus tehti esimene vahekokkuvôte, kus analüütikute poolt paremini hinnatud paar stsenaariumit läksid 4-5 arendusprodutsendi nädalalôpu lugemisvaraks. Järgmise nädala alguses toimus kokkuvôtete tegemise koosolek, kus otsustati stsenaariumite saatus. Kuna aastas analüüsiti umbes 2000 stsenaariumit ja tootmisesse läks lôpuks vaid 5, siis vôib arvata, et sôel oli tôesti tihe. Vôib-olla kôige enam aga hämmastas mind, et arendusprodutsendid ei analüüsinud stsenaariume sugugi turunduslikes terminites, mida vôiks oodata Hollywoodilt, vaid väga sisuliselt. Näiteks kord oli jutuks üks thriller, kus Los Angeleses toimuvad järjestikku professionaalsed atentaadid. Stuudiobossi kommentaar oli järgmine: “Kas te kujutate ette, milline mäsu ja paanika oleks tegelikult siin linnas, kui midagi taolist ka tegelikult toimuks. Aga siin stsenaariumis tundub, et ühiskonda jätab see täiesti külmaks! Seda lugu on raske uskuda, kui stiiliks on valitud realism.”
Kummatigi toodab Hollywood suurel hulgal ka ebaônnestunud ja kahjumisse jäävaid filme. Ka seesama firma ei teinud lôppkokkuvôttes kuigi tihti häid filme, hoolimata Harvardi ja Yale’i diplomitega toimetajatest. Kui ma kord küsisin, kus asub kvaliteedi pudelikael, vastati, et probleem tekib niipea, kaks inimest asuvad koostööle, sest ühel hetkel ei ole asi enam filmis, mida koos tehakse, vaid asi on ka inimestevahelistes suhetes. Ühtedel on vôimu, teistel armastuseprobleemid ja alateadvuse tasandil saavad just need määraks ka kunstiliste otsuste tegemisel. Näiteks on produtsendil vôi lavastajal erisuhted mône näitlejaga vôi agendiga, kes tegelikult peaks projektis kaasa lööma, kuid inimsuhete rägastikus tehakse siiski vastupidiseid otsuseid.

Miks prantsusmaal tehakse halbu filme?
Veidi sarnane oli lugu, kui hiljuti Prantsusmaal räägiti mulle, kuidas konkurents on nii tihe, et isegi esimese filmiga heast küljest silma paistnud rezhissöör ei pruugi saada vôimalust teha oma järgmist filmi. Soovijaid on tohutult palju ja iga nädal linastub 5 uut kodumaist filmi. 5 esilinastust iga nädal! Ka filmide puhul kehtib suhe, kus 20% filmidest tômbavad ligi 80% vaatajatest. Ülejäänud 80% filmidest saavad aga isegi Prantsusmaal sellise vaatajaarvu, et see oleks piinlik isegi Eestis. Vôiks ju arvata, et need, kes selles konkurentsis silma paistavad on tôeliselt head lavastajad. Aga vôta näpust. Ikka on uute filmide hulgas uskumatult palju keskpärastust. Selle tôestuseks vôiks olla fakt, et kui Prantsusmaa paneb igal aastal välja oma parimad filmid väljaspool Prantsusmaad toimuvatele suurtele festivalidele (Berlin, Veneetsia, Toronto, Sundance), siis vôiks arvata, et ta korjabki pidevalt endale kôik peamised auhinnad. Ometi ei ole see nii. Pigem vôime näha, et rahvusvahelises konkurentsis aasta tippfilmideks tôusnud prantsuse filmide osakaal on pigem suhteliselt nôrk vôrreldes kodumaal toodetud filmide suhtarvuga.

Von Moltke kôrvalpôige
Militaarmaailmas illustreeritakse sama nähtust tihti Bismarki aegse saksa kindralstaabi ülema von Moltke vanema môtteteraga, et “Ka parim lahinguplaan ei pea vastu kohtumist vastasega.” Olen seda ise erinevatel ôppustel näinud, et hoolimata ükskôik kui täpsest planeerimisest, ei toimi plaan kunagi täpselt, sest vahele tulevad kommunikatsiooniprobleemid ja inimkäitumise ootamatused. Veel poolteist sajandit pärast von Moltket kirjutab ameerika militaarmôtleja Robert R Leonhard raamatus “Sôjapidamisprintsiibid infoajastul”, et inimloomusega arvestamist tuleb pidada üheks kolmest peamisest faktorist, millega üks väejuht üldse peaks arvestama. Viimane kümnend on toonud sellele arvamusele hulgaliselt tôestust, sest puht sôjalises môttes purustas USA juhitud koalitsioon iga vastase Iraagis ja Afganistanis, aga kaotajaks jäädi ühiskonna kui terviku meeleolude (ehk siis mittesôjalise faktori) kontrollimisega.

Veel üldisemas filosoofilises môttes vôiks ehk rääkida üldisemaltki vôôrandumisest, kui inimtegevuse ühes kôige paradoksaalsemast nähtusest. Näiteks ei osutunud ju kommunistliku utoopia kirstunaelaks sugugi mitte klassivôitlus, vaid see, et ratsionaalselt môeldud vôrdsusemaailm ei toiminud inimloomuse tegelike tungide maailmas. Näiteid vôiks tuua veelgi.
(jätkub)

Psühholoogiline kaitse kui riigi hingamise vorm?

2011-05-30T00:16:00.002+02:00

See essee ilmus Postimehes AK-s, 28.mai 2011. Mulle on see tekst oluline, sest mul on tihti tunne, et eesti kodanik saab oma riigi tegemistest aimu justkui läbi mingi kôverpeegli. Pean silmas kasvôi seda, et inimesed saavad riigi kohta kôige rohkem teada läbi ajakirjanduse, samal ajal kui ajakirjandusel on ka tihti oma agenda poliitikast rääkides. Kui palju olen ma kohanud aga ametnikke ja poliitikuid, kes kurdavad siiralt, et neid tsiteeritakse valesti ja nende kavatsusi moonutatakse. Kahtlemata on nad osaliselt ka ise selles süüdi, aga kui vaadata olukorda veidi laiemalt, siis näeme ka kommunikatsioonivigades ühte rahva ja riigi vôôrandumise pôhjust.

Mis on psühholoogiline kaitse ? Teinekord mulle tundub, et tegemist on «ôigesti môtlevate » kodanike hirmuunenägudest sündinud koletisega. See on on nagu kohustuslik “kurjus”, mida tuleb riigile omistada siis, kui jôuetu maailmavalu liig suureks paisub. Kummatigi mina seda ei usu. Eelkôige seepärast, et psühholoogiline kaitse tähendab igas ühiskonnas täpselt seda, mida sinna panna tahetakse ja meie ei ole sinna teadlikult veel midagi pannud.

Ühelt poolt on Eestis seostatud psüholoogilist kaitset näiteks armee alluvuses olevate psühholoogiliste operatsioonide (PSYOPS) tüüpi tegevusega, mis langes hiljuti kriitika alla seoses Pentagoni organiseeritud avaliku arvamuse môjutamisega enne viimast Iraagi sôda. Kriitikas märgiti, et taolisi operatsioone ei vôi oma rahva vastu kasutada. Ometigi on huvitav, et USA militaarmôtlemises ei kasutatagi môistet “psühholoogiline kaitse”. Ameerika kontekstis tähistab seal pigem üksikisiku tasandil toimivaid nähtusi, millega inimene oma môtlemist kaitseb. Midagi sellist, mida vôib leida ka odavates eneseabi raamatutes. USA kôrgemate sôjaväelaste vôi ajakirja US Army War College Querterly viimase paari aasta artiklite pôhjal vôib militaarvaldkonna lemmikmôisteks pidada hoopis “strateegilist kommunikatsiooni”. Seda eristab tavalisest propagandast vôi reklaamist see, et erilist rôhku pannakse sônumi edastaja terviklikkusesse nii sônas kui teos. Selle môiste esiletôusu on saatnud trend militaarmôtlemises, mille kohaselt demokraatlike riikide sôjalistes operatsioonides ei otsusta tulemust mitte relvad, vaid see mida môtleb môlema poole valijaskond pärast lahingutegevuse tegevuse lôppu. See tähendab, et iga sôjaline operatsioon peaks ideaalkujul lisaks relvade tärinale sisaldama ka stabiliseerumist toetavat sotsiaal – ja kultuuripoliitika. Samas on ameerikas traditsioonis tugevalt sees arusaamine, et peamiselt räägitakse siiski välismaale suunatud kommunikatsioonist. Kodumaale suunatud informatsioon kannab pigem avalike suhete nime. Erinevate siltide kasutamises on muidugi tegemist silmakirjalikkusega, sest sotsiaalse muutuse taotlus jääb igal juhul samaks.

Eestis tutvustatav “psühholoogiline kaitse” on rohkem sarnane rootsi mudelile. Seal asub psühholoogilise kaitse - psykologiskt försvar amet Siseministeeriumi alluvusse kuuluva Kriisireguleerimise Ameti koosseisus. Ametkond tegeleb kõikide elanikkonda puudutavate ootamatustega alustades liiklusõnnetustest ja tulekahjudest, keemiaõnnetustet ja elektrikatkestustest kuni veelgi tõsisemate hädaolukordadeni nagu näiteks pommiähvardused ja muud vaenlikud rünnakud, epideemiad, loodusõnnetused ning sõda. Sel puhul tähendab psühholoogiline kaitse ka kôige lihtsamaid logistilisi küsimus. Näiteks, Katrina orkaani järgses New Orleansis vôi maavärina järgses Haiitis oli oluline küsimus, kuidas informeerida elanikkonda toitlustamise- ja esmaabi vôimalustest. Elektrit ju ei olnud ja seega televiisor, internet ja mobiiliside ei töödanud. Informatsiooni puudumine, väärtuste ebaselgus jm. tôid môlemal pool kaasa soovimatuid käitumisi: marodöörlust, paanikat ja agressiivsust. Niisamuti kuulub psühholoogilise kaitse valdkonda jaapanlaste organiseeritud käitumine pärast märtsikuist maavärinat ja tsunamit. Rohkem kui üks kommentaator pööras tähelepanu jaapanlaste vaimsele valmisolekule taolisi kriise üle elada.

Rootsi ja Ameerika erinevus jätab alles vôimaluse, et psüholoogiline kaitse ei ole mitte kindlakujuline instrument, vaid pigem vaatenurk erinevatele tegevustele. Riigi tasandil on vaatluse all kôik asjad, mis vôiksid vähendada inimeste vaimnet valmisolekut üheskoos tegutsemiseks. Nii laiendatuna vôib väita, et psühholoogiline kaitse tekib automaatselt iga riigi sünniga, sest riik on olemuselt inimeste teadvuses sôlmitud kokkuleppe. Sarnaseid môtteid vôib leida ka akadeemilises avaliku halduse filosoofias, kus riigi toimimise eelduseks on vahel nimetatud ka rahvusliku indentiteedi olemasolu. Ehk ilma nation building-uta ei ole usku ka oma riigi institutsioonidesse. Selle môtte loogiliseks arenduseks on väide, et iga riik hakkab eelkôige môranema teadvuses. Kuna meie demokraatliku tüüpi riigi aluseks on inimeste vabatahtlik liitumine, siis tähendab inimeste ühistegevuse psühholoogiline kaitse eelkôige seda, et kodanikul oleks piisavalt palju informatsiooni, et otsustada miks ta peaks liituma kaaskodanike kokkulepetega. Samal ajal ei pruugi inimeste ühiste huvide motivatsioon olla täiesti ratsionaalne, vaid saada tuge emotsioonidest. Nii on näiteks laulupidudest tekkivad meeleolud Eesti psühholoogilise kaitse üks nurgakividest. Tulemuseks on ideaaljuhul usk, et riik aitab sind raskel hetkel ja ka Sa ise panustad ühisesse huvisse makstes makse, täites seadusi ja kaitstes kodumaad. Seda ei tohiks ju teha mingi abstraktse riigi pärast, vaid seepärast, et see on meie ühishuvi.

Eesti avalikkuse jaoks saatis selle termini ilmumist äge tsiviilühiskonna ohutulede vilkumine. Oli ju ootamatu, kui sôjaväelased hakkasid järsku rääkima kultuurist. Mööngem, et tunduvalt lihtsam on sôjaväelasi pidada madalalaubalisteks tankihulludeks, kui uskuda, et nad saavad ka tsiviilühiskonna eesmärkidest aru. Jutt militaarstrateegia kompleksetest lähenemistest, mis eeldab armee suuremast integreeritusest riigi teiste poliitikate ja ametkondadega, tähendab tôepoolest suurt kultuurilist pööret ka kaitseväe enese sees. Seetôttu sôltub ka kogu ülejäänud ühiskonnast, kas jôustruktuure sunnitakse jääma oma nishi vôi neid soovitakse kaasata. . Umbes niisamuti, nagu teatud rahvalik arusaam eeldab politseilt kurjategijate kinnipüüdmist ja karistamist, ning ei suuda haakuda ennetusstrateegiaga, mille sisuks on justnimelt hoiakute kujundamine: “Märka last”, “Turvavöö kinni” jne. Viimane aga eeldab kultuuri muutust just kodanike eneste hulgas, mis vähendaks tegelikult vajadust politsei sekkumise järele.

Kuna on kindel, et “psühholoogilist kaitset” ei ole vôimalik valmisriidena poest osta, siis on meil vôimalik praegu ise üle korrata môningaid mängureegleid. Laias laastus jaguneksid “psüholoogilise kaitse” tegevused kaheks. Kui strateegilisel tasandil tähendab see selliste väärtussüsteemide toetamist, mis ennetaksid vôôrandunud riskikäitumist, siis taktikalisel tasandil ei ole vôimalik üleöö pôhiväärtusi tekitada ja siis tähendab “psühholoogiline kaitse” eelkôige riigi valmisolekut kriisiolukorras vahendada elutähtsat informatsiooni. Môlemal tasandil kehtivad aga sarnased väga lihtsad pôhimôtted.
Esiteks, kui sa juba rääkima hakkad, siis ei tohi valetada. Olen kahel aastal koolitajana osalenud valitsuskommunikatsiooni seminaridel ja olen môlemal korral kuulnud koolitajatest kolleege rôhutamas, et teadlikult mingit fakti moonutada ei tohi, sest riigi suurim vara on kodanike usaldus. Kui Venemaa arhiivide pôhjal riik teab, et Katônis mahalaskmiste läbiviiateks olid NKVD väed, siis ei oleks see riik tohtinud väita, et süüdi olid sakslased. Sel puhul ei ole rohkem midagi öelda. Riik ei tohi valetada. Iseküsimus on see, et kôikidest asjadest ei saa kohe rääkida. Pean silmas näiteks politseijuurdluse materjale ajal, mis nende avaldamine vôiks kurjategijaid hoiatada.

Teiseks, psühholoogiline kaitse ei tohi mitte mingil tingimusel tähendada arvamusvabaduse piiramist. Tegemist on meie poliitilise mudeli ühe pôhiväärtusega ja teiseks on kaasaegne maailm näidanud, et informatsiooni piiramine on väga väheefektiivne tee mingi vaimsuse hoidmiseks. Eriti kui samal ajal püütakse olla tehnoloogiliselt eesrindlik. Araabiamaade revolutsioonide puhul on ju kommunikatsioonieksperdid märkinud, et protestiliikumise taimelavaks olid nii sotsiaalmeedia vôrgustikud, kui ka mobiiliside. Viimati Süüria, kuhu valitsus keelas välisajakirjanike juurdepääsu, ei suutnud omati kontrollida kodanikuajakirjandust, mille vahendusel kogu maailm sealsetele rahutustele kaasa elab. Samas on sônavabadus siiski kompleksne teema ja selle piirid on alati laiema kogukondliku kokkuleppe määrata. Eestis on sônavabadust piiratud praegu peamiselt kahel suunal. Esiteks nendes küsimustes, mida reguleerivad autorikaitse ja reklaamiseadus ning teiseks ei sallita vägivallale ôhutamist, sest taolised avaldused on otseselt suunatud teiste ühiskonnaliikmete sônavabaduse vastu.

Kolmandaks ei tohiks psühholoogilist kaitset kuidagi teha labaselt riiki vôi rahvust ülistav propaganda vormis. Eelkôige seepärast, et see on ebaefektiivne. Niipea, kui kodanik tajub mingit teksti propagandada, vôib kindel olla, et see kommunikatsioon on selle kodaniku jaoks läbi kukkunud. Taoline mehhanism käivitub eelkôige siis, kui kodanik tajub liiga suurt lôhet tegelikkuse ja tekstis väidetu vahel. Mida ei ole, seda ei saa lôputult müüa. See oli näiteks nôukogude propaganda nôrgeim koht, kuna lôhe loosungil öeldu ja reaalses elus nähtu vahel oli liiga suur. Propaganda kui lahtise tekstiga mingite seisukohtade edastamine, nii nagu seda tehakse teatud reklaamides, peamine positiivne tulemus on ehk teemade teadvustamine, aga see ei garanteeri mingil juhul automaatset poolehoidu. Samas tuleb arvestada, et nii nagu “psühholoogiline kaitse” tegib automaatselt iga inimgrupi eneseteadvusega, nii on olemas ka igal riigil oma loomulik propaganda. Olulisemaks komponendiks selles on kool, koos kôigi oma puuduste ja voorustega. Kui meie koolis ôpetatakse teaduslikku maailmavaadet, siis on tegemist kahtlemata propagandaga, sest eksisteerib ju ka alternatiisveid maailmanägemisi. Üksiküritusena on ilmselt Eesti suurimad propagandaüritused Laulupidu ja valimised, juhul kui need on korrektselt läbi viidud. Valimised on ju sündmus, mis ideaalkujul peaks meile näitama, miks me eelistame elada demokraatia tingimustes. Kui see nii ei ole, on meie hoiakutes môra ja see on selgelt psühholoogilise kaitse probleem.

Kui nende eeldustega nôustuda, jääb aga ikkagi alles küsimus, kas sônavabaduse tingimustes on riigil endal vaja hoiakute teemal rääkida. On ju olemas nägemus, et väärtused arenevad ideede vaba konkurentsi tingimustes filosoofilise darvinismi reeglite kohaselt. See tähendab, et sônavabaduse tingimustes on rahvas alati piisavalt tark, et heita kôrvale halvad ideed. Kas see on nii? Kui juba üksikisiku tasandil ei ole suuda inimene alati ratsionaalselt vastu vôtta endale parimaid otsuseid, miks peaksime arvama, et üheskoos suudetakse vältida vôôrandumise hullusi, kus inimesed on suutelised lühiajalise rahulduse nimel käituma vastupidiselt oma üldisematele huvidele. Kaasaegses infoühiskonnas on pommitatakse inimest ju igal hetkel erinevate kampaaniatega, millest tugevamad kuuluvad suurematele majandusorganisatsioonidele. Kas me arvame, et inimesed jäid puutumata pankade laenupeibutustes. Meie kodanikud olid massilise meediasurve all laenata ja kodu osta. Millega see lôppes? Kui me usume, et kord välja öeldud sôna omab kasvôi veidi môju inimesele, siis vôime eesti kodanike peaajuloputajate esimeses reas näha telekanalite programmijuhte ja ajalehtede peatoimetajaid, kes rakendavad erinevaid sotsiaalse môju tehnikaid, et oma tarbijaskonda oma huvidele vastavalt suunata. Läheme edasi. Mul on isiklikult olnud kokkupuuteid USA ja Prantsuse saatkonna pressiinimestega, kes ei tee saladust, et nad üritavad kôikide vahenditega môjutada Eesti üldsust, et nende maailma asju môistetakse just nende terminites. Selles ei pruugi olla grammigi pahatahtlikust, vaid lihtsalt egotsentristlikke huvisid. Rääkimata Vene välisministeeriumist, kus Eesti ja Balti laudade taga ei pruugi sugugi istuda patoloogiline estofoob, aga selline ametnik teeb rutiinselt kôik selleks, et Eesti areneks Venemaale soovitud suunas. Teiste sônadega ka väljaspool igasugust kriisi asub eesti kodanik pidevalt erinevate infomôjude vaateväljas. Kordan, et sellisel kujul ei ole tegemist mingi konspiratsiivse ristikäiguga meie kodaniku teadvuse vastu, vaid see ongi loomulik ideede darvinism kommunikatsioonitööstuse ajastul. Sel puhul küsin, et kas sônavabaduse tingimustes ei vôiks ka Eesti riik ei vôiks kôlada ühe häälena eesti avaliku ruumi polüfoonias? Ma arvan, et meie ühishuvide esindajana on riigil selleks suisa moraalne kohustus.

Nii ehk teisiti ei saa “psühholoogiline kaitse” iial esindada arusaama, et riik räägib ja kodanikud nôustuvad. Kasvôi lihtsalt seepärast, et see ei ole vôimalik. Sôltumata sellest, mida riigi esindajad räägivad, tekib hinnang neile kônedele ikka alles siis naised saunas, mehed köögilaua taga vôi moodsal ajal internetis maailma asjad sirgeks räägivad. Ja see on paratamatu ja muudetamatu.

Üks vanem intervjuu

2011-05-16T16:38:00.003+02:00

Andsin Ôhtulehele intervjuu. Nad aga ei jôudnud paraku ära oodata minu parandusi antud tekstile ja seepärast ilmus veidi lahja lugu. Ajakirjanik Jaanus Kulli ei olnud küll midagi välja môelnud, aga ma ise ei olnud esimese hooga väga hästi eristanud suulise teksti ja kirjaliku teksti eripära. Kui suuline tekst panna kirja, siis vôib tulemus olla üpris mage. Siit sain meeldetuletuse, et kirjutavale ajakirjanikule on ikka parem kirjalikult vastata. Siis tuleb jutt täpsem. Näiteks pandi ajalehes intervjuu pealkirjaks sônumi, Ilmar Raag: "Pariis on üksikute inimeste linn", mis on selles suhtes vale, et mina seda ei ütle. Seda väidavad trendina sotsioloogid. Taoliste üldistuste tegemine on selgelt pealiskaudse inimese vôi vestluse tunnus. Umbes samamoodi nagu öelda, et eestlane ei salli teisi eestlasi. Taolise väite tegemiseks peab esiteks tegema vôrdlevaid uuringuid nii Eestis, kui ka välismaal, et tekiks mingi vôrdluse vôimalus ja teiseks jääb isegi seejärel alles spekulatsioon, et sallimise definitsioon ei ole universaalne ja kôik taolised väited on alati suhtelised. Seepärast oli mul omajagu piinlik selle intervjuu pärast.

Kuid hea küll. Avaldan siis intervjuu teksti uuesti koos minupoolsete parandustega. Uudishimulikele aga ütlen, et mingit pôrutavat uudist ma siin ei teata.

Inimestele meeldib uskuda, et kusagil eemal probleemid kaovad. See ongi Pariisi müüt.

Jaanus Kulli
jaanus.kulli@ohtuleht.ee

Režissöör Ilmar Raagi senise elu suurim projekt, prantslastega kahasse tehtav mängufilm “Veel üks croissant”, hakkab lõpusirgele jõudma. Kui õnnestunud viis aastat tagasi käivitunud projekt on, ei julge Raag öelda enne esilinastust siiski öelda. Sest tänaseks on seljataga vaid võtted. Ees ootab aga montaaž.
Eesti kinodesse peaks film jõudma järgmisel aastal.

Ettevalmistusperiood Prantsusmaal venis ju üpriski pikaks. Mitte sinust tingitud asjaoludel, saan ma aru. Oli ka neid hetki, kui sa juba kirusid, et selle projektiga ennast sidusid ning hetki, mil sa olid äärepealt valmis käed üles tõstma.
Oli küll. Sest ma olen selle projektiga seotud juba viis aastat ning kaks viimast sellest olen ma sisuliselt elanud Pariisis. Kui sõprade jaoks tähendab Pariis kohvikuid, Eiffeli torni ja lõbusat elu, siis paraku polnud seekord minu jaoks see kaugeltki nii. Eks said nii oodates ju ka kôik kodused rahapajad tühjaks.
Põhiline põhjus, miks ettevalmistustustööd venisid, oli Prantsuse-poolne filmi rahastamine. Kuigi sealsed produtsendid on toredad inimesed, oli neil raske kohalikele rahastajatele põhjendada, miks peaks toetama ühe tundmatu eesti režissööri filmi. Eesti pole Prantsusmaale kuum riik. Kuum riik on see, kus on midagi problemaatilist käsil. Kujutan, ette, et kui ma oleks Liibüa opositsiooniline ja demokraatiasôbralik režissöör, polnuks rahastamisega mingeid probleeme.

Prantslaste osa filmi rahastamisse on 70 protsenti. Kui palju sa sellepärast pidid oma ideedele, mõtetele, eesmärkidele lõivu maksma?
Üldiselt mitte. Prantsusmaal usutakse autorikino. Või vähemalt nad ise arvavad nii. Seetõttu isegi eeldati, et režissööri on aeg-ajalt hullumeelne. Muidugi peab kôik jääma teatud piiridesse, aga põhimõtteliselt nad eeldavad, et sa jääd oma arvamuse juurde. Kui sa igalt poolt järgi annad, pole sa õige autor.

Kätt südamele pannes, kui sa oleksid kõiki filmiga seotud raskusi osanud ette näha, oleksid sa Pariisi filmima läinud?
Oskan sellele vastata siis, kui film valmis on. Täna on alles võtted läbi. Meil on veel ees montaaž ja muusika leidmine. Kui film tuleb hea, siis on vaev tasutud, kui publik selle ära pôlgab, siis olen oma elust need aastad raisanud. Ega viis aastat ka maailma mastaabis pole midagi erilist. On filme, mida on palju kauem ette valmistatud. Üliõpilasena olin ma 1999. aastal praktikal ühes Hollywoodi stuudio arhiivis, kus leidsin “Armunud Shakespeare” esimese stsenaariumiversiooni aastast 1989. Ja alles kümme aastat hiljem pärjati see film mitmete Oscaritega. Lugesin tol ajal Ameerika analüütikute hinnangut sellele loole, kus üldiselt leiti, et see on liiga tark stsenaarium ja parem oleks ta kõrvale lükata.
See, mis pudeneb sõrmede vahelt läbi, on ju elu. Võib olla oleks ma mingites teistes tingimustes teinud näiteks kaks filmi. Aga need asjad on pigem oleksid ja ma selle peale ei mõtle.

Filmi tegemine tähendab suurt meeskonnatööd ning režissöör peab lisaks režissöörile olema muude teiste ametite hulgas veel kindlasti ka psühholoog. Kuivõrd sarnased või erinevad prantslased ja eestlased võtteplatsil on?
Võtteplastil ollakse siiski piisavalt sarnased ja seda on tunnistanud ka välisgruppide jaoks tööd teinud eestlased.
Mis aga on erinev, et prantslastele meeldib asju rohkem arutada. Ehk sa teed duubli ära ja siis leidub alati kolm-neli inimest, kes tahavad sel puhul oma arvamust avaldada. Ja siis algavad ka vaidlused, samal ajal kui eestlastele tunduks, et asi on ammu selge.

Kuidas sa ennast ise pingelisel võtteperioodil vormis hoidsid?
Eestis olen ma kogenud väga pikki võttepäevi, isegi 24 tunniseid. Ja ma tean, et siis oled sa väga väsinud ja tähelepanu hakkab hajuma. See ei ole hea.
Prantslastel jäi iga võttepäeva vahele vähemalt 12 tundi. See oli neil selline ametiühingu norm, aga sama ka väga môistlik. Nii, et t sa igal juhul magad ennast välja. Ehki päevad polnud väga pikad, siis võib olla sellest, et töö käis võõras kesskonnas ja kogu aeg oli palju kaalul, siis oli see kõik kokkuvõttes küllaltki pingeline. Mis kokkuvõttes tähendas, et koju jõudes ma sellest kaheistkümnest tunnist kümme ma lihtsalt magasin. Ise ka imestasin, et mul nii palju und on, aga nii need viimased kaks kuud möödusid.

Magama jäid hästi? Õudusunenägusid ei näinud?
Mingitel öödel nägin unes vaid oma filmi. Lisaks need hetked, kus sa ärkad kella neljast öösel üles ja magama enam ei jää. Sest mõtled, kuidas ühe või teist asja teha. Hommikult lähed aga võtteplatsile ning seal selgub, et kõike tuleb hoopis teisiti teha.
See, et sa tulid hommikul võtteplatsile ja näitlejate mäng tingib uue misanstseeni, oli täiesti tavaline. Vastupidiselt ühele heale tavale, mida õpetatakse filmikoolides, et võtteplatsile minnes peab sul kõik selge olema. Muidugi tegemist on ka koolkondade vahega. On filmilavastajaid, kes nôuavad igal juhul oma skeemide järgimist, aga mulle meeldib, kui näitleja ise tunnetaks oma kôige loomulikumat liikumist.

Kui palju selline töömeetod su närvikava rikkus?
Eks see selgub hiljem. Praegu tunnen, et olen elus ning kuna mu soeng on selline nagu on, ei oska ma ka öelda, kui palju karvu on halliks läinud.
Seda küll, et kusagil teise kuu lõpus sain aru, et kogu võttegrupp on väsinud. Et inimestel on silmade ümber mustad rõngad ja kui sa siis peeglisse vaatad, avastad, et sul on peas samasugune nägu.

Ütlesid küll, et võtetest vaba aja sõna otseses mõttes magasid maha, aga ikkagi: millega Pariis sind vabadel hetkedel meelitas?
Ega ma Pariisi seekord ikka oluliselt ei näinud. Väga selgetel põhjustel. Esiteks, rahagi nii väga ei olnud. Noh, raha pole kõige olulisem. Aga teisest küljest, kui su pea on niipalju pulki täis, siis ega sa nii väga ei otsigi midagi.
Kui aga veel Pariisist endast, siis eestlaste ja prantslaste üks suuremaid vaidlusteemasid oli see, kui palju me filmis näitame nn turismiobjekte à la Notre Dame, Sacre Coeur, Champs Elysée jne.. Sest prantslastele on kõik see, mis meile on Pariis, niivõrd läägelt turismimaiguline, et üks realistlik film ei tohiks ju nii odava piltpostkaardi teed minna. Sain aru, et nende enesetaju ja meie taju nende linnast on väga erinevad. Püüdsime selgitada, et selle filmi peategelane on ju eesti naine, keda mängib Laine Mägi ja et see naine tahab muuhulgas vaadata ka Eiffeli torni. Sellega nad justkui nõustusid, aga samal ajal arutasid isekeskis, et kuipalju pôlispariislasest on seal otsas käinud. Filmis on lause, mille kirjutas sisse üks prantsuse stsenaristidest. Prantsusmaal kaua elanud teine peategelane ütleb seal Eestist tulnud tegelasele, et ega siis õiged pariislased ei käi kunagi Louvre´s. Tema ükskord tahtsis minna, aga siis oli seal streik. Nii nagu Eestis ei usuta, et turistide lôksuks muutunud Tallinna vanalinn peegeldab tegeliku eesti elu, sama arvavad ka pariislased oma turistilôksude kohta.
Samas näiteks Woodi Alleni viimane film "Midnight in Paris" ongi tervikuna üles ehitatud piltpostkaardiliku Pariisi kujutamisele. Ja ilusaid vaateid on selles filmis palju.

Pariisis hakkab suur kevad vist juba läbi saama, samas on ju Pariis läbi sajandiste olnud armastuse ja armunute linn. Kas ja kuipalju sa seda töö kõrvalt või silmanurgast märkasid?
Kevad oli seal tõesti. Mis puutub armastusse, siis ma arvan, et see on pigem müüt, mille pärast ma seda filmi just Pariisi tegema läksin. Inimestele ju meeldib unistada, et kusagil on linn, kus armastus on vôimalik. Nii tullakse Pariisi suurte lootustega ja kuna tundlikkus on juba ette üles kruvitud, siis armutakse ehk lihtsamalt kui kodus. Prantslased ise suhtuvad sellesse püüti pigem irooniaga. Näiteks eelmine aasta oli Prantsusmaal üks enammüüduid raamatuid väike essee peakirjaga “Vihastugem”. Selle kirjutas üks sotsialistide erakonna poolehoidja, kes kutsus üles kodanikke vihastuma kõige selle jama peale, mis Prantsusmaal toimub.
Prantslased ise ütlevad, et itaallased on suured romantikud, et Prantsusmaa on eelkõige protestimaa. Neil on ju viimase 200 aasta jooksul toimunud vähemalt 4 revolutsiooni ja praegugi toimub neil meie Pronksiöö sarnaseid rahutusi ja autode pôletamist iga paari aasta järel. Mônikord ei ületa see enam rahvusvahelist uudisekünnistki. Neile meeldib vaielda ja protestida. Selles sain ma küll aru. Nende ajakirjandust jälgides sain aru, et kõik need probleemid, mida me siin Eestis näeme, on seal veelgi tugevamalt üleval. Et inimeste võõrandumine poliitikutest või juhtivatest ametnikest on seal esmane ja igapäevane teema. Nende valitsus ja president on nii ebapopulaarsed, et aeg ajalt ma ei saa aru, kuidas seda riiki juhitakse.
Mu seekordne Pariisis käik oli sedavõrd spetsiifiline, et romantiline Pariis jäi kuhugi teise kohta.

Eestisse sattunud välismaa mehed räägivad tihti eesti naiste ilust. Mida sina võid rääkida Pariisi naistest?
Eks ilu ole lootja silmades, aga pariisi meeste sônul on sealsed naised pretensioonikad ja väga eneseteadlikud. Sotsioloogid lisavad, et nagu teisedki modernse Lääne suurlinnad on Pariis üha enam üksikute inimeste linn. Viimase kolmekümne aastaga olevat üksikute inimeste arv peaaegu kolmekordistunud. Kultuuri üldine individualism viib selleni, et nii mehed kui naised on oma elu suhtes küllaltki nõudlikud, mis justkui takistab püsivate paaride moodustamist. Huvitav on aga see, et Pariisis on päris mitmeid eesti naisi, kes elavad koos prantsuse meestega, aga samal ajal on väga-väga harvad need paaris, kus mees on eestlane ja naine prantslane. See tähendab, et teatud kultuurikoodide kohaselt, eesti mehelikkuse mudel ei ole prantslannadele sama vastuvôetav, kui eesti naistele on prantsuse mehelikkuse mudel. Vôi siis vastupidi.
Nüüd tegin ma küll väga suure sotsioloogilise üldistuse, aga sellel teemal räägitakse küllaltki palju. Samas lugesin ma pool aastat tagasi seal ühte artiklit “Pariis – igavuse pealinn”, mille mõte oli see, et kuivõrd kohvikutes on suitsetamine keelatud, lähevad inimesed tänavale suitsetama. Tänaval aga räägivad nad juttu ja kui see on liiga vali, kaebavad ümberkaudsed elanikud kohviku omaniku peale. Ühesõnaga, ööelu on sattunud administratiivse surve alla. Kui kantseliidis väljendada. Kui arvestada, et inglise poissmehed sôidavad Pariisi asemel pidutsema kuhugi Ida-Euroopasse vôi et suurimad Gay-pride paraadid on pigem Berliinis vôi Amsterdamis ja just Saksamaal on prostitutsioon sama legaalne, kui vaba kihutamine kiirteel, siis paistab Pariis täna pigem konservatiivsena. Aga ilus kahtlemata.

Ühel ilusal päeval on “Veel üks croissant” esilinastus. Mis sa arvad, kas sellest päevast saab sulle sinu senise elu üks tipphetki või tähendab see hoopis suurt tühjustunnet?
Seda ei oska ma täna öelda. Eks iga filmi valmimisega tuleb hinge miski tühjus. Et ma pärast seda filmi tahaks veel filme teha, teadsin juba mõnda aega. Seda teadmatust, et mis ma nüüd tegema hakkan, kindlasti ei tule. Sisuliselt on mul kahe järgmise filmi stsenaariumid valmis. Nii et pigem sööstan õhinaga edasi. Mul on selline tunne, et alles nüüd, pärast koostööd prantslastega, sain ma justkui teada, kuidas tegelikult tuleks filme teha. Imelik, aga inimene ôpib tôesti kogu elu.

Kaks stsenaariumit on sul laua peal või sahtlis. Kus sa neid tegema hakkad ja kas rahastajad on ka juba leitud?
Need on eesti lood. Nii et kaks järgmist filmi teen ma kindlasti Eestis. Mis rahastamisse puutub, siis sellega on nii, nagu rahastamisega ikka.

Mida tähendab “Veel üks croissant”?
See film räägib sellest, mille nimel sa võiksid veel elada, kui oled jõudnud eluõhtule. Minu jaoks on see film lootusest, ehkki esimese hooga vôiks arvata, et see film on vanadusest, sellest, kui surm on juba päris ligidal. Samas ei huvita mind eriti pôhjamaine äng.Vôib-olla veidi naiivselt, tahaksin ma siiski rääkida selles filmis lootust sisaldava muinasjutu. Kuidagi me peame ju elama teadmisega, et mitte ainult me ise, vaid ka meie lähedased on surelikud.
Korra tekkis mul isegi küsimus, et võib olla olen ma selle filmi jaoks veel liiga noor.

Mida need kaks kuud Pariisis peale filmitegemise sulle veel õpetasid?
Olen elanud välismaal kokku kümme aastat. Küll mitte järjest. Seekord tundsin ma ehk isegi rohkem kui kunagi varem ja imelik, et just Pariisis, et tegelikult on Eestis ikka väga hea elada. Jutud selles, kuidas Eesti on väga halb koht ning et siit peaks kiiremas korras ära kolima, on mulle täiesti arusaamatud.

TAGASI PARIISI: Ilmar Raagil on seljataga “Veel üks croissant” võtted, ees aga ootamas filmi montaaž ja helindamine.

Mati Hiis

Ilmar Raag koos filmi ühe peaosalisega, Laine Mägiga öisel võttel Pariisis

Laurent Thurin Nal

SIDEBAR:
“Veel üks croissant”
Ilmar Raagi mängufilmi “Veel üks croissant” esimesed neli võttepäeva toimusid Eestis erinevates väikelinnades, seejärel sõitis võttegrupp Prantsusmaale.
“Veel üks croissant” on inimsuhete draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnast pärit Annel avaneb võimalus teha tööd Pariisi kesklinnas hooldades suitsiidikalduvusega vanaprouat. Üksildase suurlinna ilmadaami ja provintsihooldaja suhe kasvab üle inimlikuks sidemeks, mis annab mõtte nende edasiseks eluks.
Filmi peaosades on Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau. Filmi kõrvalosades on eesti näitlejatest veel Ita Ever, Piret Kalda, Ago Anderson, Roland Laos, Helle Kuningas, Helene Vannari ja Tõnu Mikiver.
“Veel üks croissanti” stsenarist-režissöör on Ilmar Raag.
Prantsusepoolseteks stsenaristideks on Agnès Feuvre ja Lise Machebeauf. Filmi operaator on Cesar´iga pärjatud Laurent Brunet Prantsusmaalt.
Film valmib Eesti-Prantsuse-Belgia koostööna.
Filmi eelarve on 2,7 miljonit eurot. Filmi rahastamist on toetanud Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Euroopa Komisjoni Media programm, CNC, Canal +, CineCinema, Uni Etoile 8, Cofimage, Communaute Francais de Belgique¸ RTBF
Aastal 2008. valiti “Veel üks croissant“ esimese eesti projektina Cannes‘i ilmifestivali Cinefondation´i projektiturule L´Atelier.
Filmi tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ (“Klass” 2007, “Mina olin siin” 2008, “Polli päevikud” 2010) ja kaastootja Prantsuse filmitootja TS Production.
Film esilinastub 2012.

Filmivôtete keskelt

2011-04-03T10:57:00.007+02:00

Nüüd kus 5 nädalat vôtteid on seljataga ja 3 veel ees, vôin teha esimisi vahekokkuvôtteid filmitegemisest Prantsusmaal. Esimene ja kôige tähtsam tunne on see, et ma ei tea, kui hea vôi halb film sellest välja tuleb. Pôhjus on selles, et töötades endast kogenumate inimestega, kuulan ma tihtipeale, mis neil on öelda ja tihti teen ka asju, mis mulle endale tunduksid veidi loomuvastased. Sealt tuleb ka teatav ebakindlus, ehkki ma ôpin nagu loom.
Olen paar korda meenutanud, et Hitchcock olevat filmivôtteid väga igavaks pidanud, sest film olevat tema jaoks valmis juba enne vôtteid. On isegi fotosid, kus ta magab keset vôtteid. See tähendab, et ta kontrollis filmivôtetel väga täpselt kôike ja üllatuste puudus tekitas igavuse. Minul on iga päev vastupidi. Iga päev on tunne, et täna vôin oma filmi rikkuda.

Töö näitlejatega
See üldjuhul ei erine tööst, mida tehakse Eestis. Küsimuseks on pigem duublite arv, mida me ühe plaani kohta filmime. Laine Mägi seletas mulle kord, et näitlejana suudab ta end kokku vôtta esimeseks 3 duubliks, sealt edasi läheb asi mehhaaniliseks. Lisaks tekib veel trots, et ta on ju justnagu juba teinud, aga ikka nôutakse veel sama asja. Ka mulle ei meeldi teha palju rohkem duubleid kui 3 juhul kui tehniliselt on kôik korras. Seda enam, et ma tihti näen, kuidas näitleja kaotab orgaanika reaktsioonides. Ta juba teab liiga hästi, mis teda ees ootab. Samal ajal on mu meeskond harjunud, et tihti tehakse tunduvalt suuremal arvul duubleid. Minu assistent räägib, et eelmise filmi peal tehti pidevalt 15 duublit, nii et näitlejad peaaegu teadsid, et esimesed 5 duublit on nagunii vaid soojenduseks. Selles valguses tundub minu kasutatav meetod justkui hoolimatu. Ehk ma justnagu ei otsi piisavalt palju varjatsioone. Seega reegel peaks olema, et isegi kui sa oled rahul tuleb veel proovida. Tunnistan, et juuksekarva lôhkiajamine ei ole minu tugevam külg. Mul endal kaob motivatsioon veel proovida, kui ma näen, et pôhimôtteliselt on tulemus saavutatud. Maailma kinoklassikas on nii ja naapidiseid näiteid. Stanley Kubrick tegi väga palju duubleid ja Truffault jällegi ei teinud.

Järgmine tôsiasi, millega ma pean arvestama, on Jeanne Moreau vanus. Ta on 83 aastane näitlejanna, kes väsib oma vanuse tôttu kiiresti. Mitme päeva kogemuse pôhjal olen aru saanud, et ma pean valima stseeni, millega ma rohkem töötan ja teiste stseenide puhul siis tuleb jälle valida lihtsam varjant. Pärastlôunal ehk siis töö 6 tunnil vôib ta juba olla nii väsinud, et ta lihtsalt ei suuda üle 3 duubli midagi môistlikku teha. Sellisel hetkel sigineb vôtteplatsile ka närvilisus. Ja mina môistan omakorda, et filmitegemine on täpselt sama palju seotud inimsuhete juhtimise, kui puhtalt kunstitegemisega. Mitte alati ei ole ma ülesande kôrgusel, aga kuna tegemist on paratamatusega, siis tuleb sellega arvestada. Järeldus on selline, et filmida tuleb maksimaalselt lihtsalt, et tehniliselt oleks vôimalikult vähe praaki ja näitlejad ei peaks duubleid üle tegema tehnilistel pôhjustel. Selle tulemusena, et see film tunduvalt klassikalisem ja lihtsama filmikeelega, kui ma oleksin isegi esialgu soovinud. Eeldus on ikka see, et kui filmi lugu töötab ja näitlejad mängivad, siis töötab film ükskôik millise filmikeelega. ... Nojah, selle väitega vôiks ka vaielda.

Kaamera ja vaatepunkt
Minu juhtoperaator, Laurent Brunet, kes on teinud sellise filmi nagu “Séraphine”, mille eest ta sai parima prantsuse operaatori Césari, on omamoodi väga klassikaline mees. Temale meeldivad väga kaameraasendid, mis asetavad vaataja tôepoolest kôrvaltvaataja positsioonile. See on sarnane kino alguse loogikaga, kus film oli vaid ülesvôetud teater, kus kaamera asus saalis istuva vaataja kôrval. Minule on aga millegipärast meeldima hakanud kaamera, mis on kogu aeg justkui kellegi tegelase vaatenurga väljenduseks. Vahe on selles, et Laurent arvab, et ma olen teinekord liiga frontaalne oma tegelaste suhtes ja tahan liiga palju ära näidata, selle asemel, et sisendada. Osalt on tal ôigus. Samas näitamise ja sisendamise tasakaal on väga kummaline teema. Näiteks on tôsi, et kirgliku armuöö näitamine on väga raske, sest niipea, kui me näeme kahte alasti inimest voodis, vaatame neid veidi individuaalse pingega. See muutub lihtsalt perfomance’iks ilma sisemise tähenduseta. Pean silmas, et kahte seksivat inimest näidates ei pruugi me aru saada, et nende jaoks vôib see samas olla ka hingeliselt väga ilus hetk. Nii nagu Roland Barthes ütles ei ole ilu vôimalik näidata, seda saab ainult nimetada. Ilus naine filmis vajab kellegi teise hinnangut, et me aru saaksime, et filmi tinglikus maailmas ka teised tegelased peavad teda ilusaks. Kuid ka see tähendab, et me peaksime siis filmis kôike ainult sisendama... Klassi filmis ei näe me ju tegelikult ühtegi paljastatud peenist rannastseenis. Niisamuti nagu ei vôetud ka vôtete ajal aluspükse jalast. Kuid seevastu näitasime tulistamist koolisööklas.

Suured plaanid
Kaldusin siinkohal teemast veidi kôrvale. Olen nôustunud, et meie filmis on vähe väga suuri plaane, ehkki mida aeg edasi, seda rohkem mulle meeldib stiilina ülisuurte plaanide ja üliüldiste plaanide kokkupôrge. Näiteks “Black Swan”-i suured plaanid on enamasti sellised, kus tegelase ôlad ei mahu enam kaadrisse ja vaataja tähelepanu on keskendunud tôesti näitleja näole. Samas on meie filmis tunduvalt rohkem pigem keskplaanile sarnanevaid suuri plaane, mis justnagu intentsiivsust vôtavad maha. Filmiinimeste vastuväide on selles, et kinolinal me näeme niigi selgelt kôike ja ei pea seepärast iga hinna eest väga ligidale minema.
Igal juhul on mul tunne, et mu lemmik optika on 85 mm.

Kaameratehnika
Korteris on meil kasutusel Peewee IV nimeline dolly, mis vôib vajadusel sôita ka mahapandud vineeriplaatidel vôi siis relssidel. Lisaks vôib ta kergelt tôsta ja langetada kaamerat. Tundub päris kasulik riist. Tänavatel oleme tihti kasutanud suurte ratastega dolly’t, kuid kokkuvôttes ei anna see krobelise teekatte puhul olulist eelist kasvôi näiteks Easyrig’le. Väikene värin jääb ikka pilti. Alati jääb alles vôimalus ka tänavalt relsid maha panna, aga see vôtab aega ja tekitab Pariisi suguses linnas liiklusega asjatuid pingeid. Meie ju teeme ikkagi väikese eelarvega filmi Prantsusmaa môttes.

Kuna meie kaamera Arri Alexa on väga valgustundlik, siis on meil korteris suhteliselt vähe lisavalgust. Pigem on tunne, et filmime kogu aeg hämaras. Akende ette on pandud päikesevalgust neelavad ND filtrid ja toas on laes terve rida ühtlast valgust andvaid pehmeid asju. Kinofloosid peamiselt.

Tinglikkus
Jeanne Moreau mängib ühte väliseesti daami. Ometi on selge, et kui ta hakkaks eesti keeles rääkima, siis tunneksime me kôik ära aktsendi. Nii oleme otsustanud, et parem on kui ta räägibki algusest lôpuni prantsuse keelt. See ei ole realistik, eriti stseenis, kus ta kohtub teiste väliseestlastega, aga see on parem, kui vigane eesti keel. Nii tulebki harjuda tinglikkusega.
Lôpuks aga tahaksin korrata, et hoolimata sellest, et minu ema käis samuti Pariisis ühte vanadaami aitamas, siis sellega sarnasus päriseluga lôppeb. Filmis räägitakse meile siiski ühte väljamôeldud môistulugu. See on tähtis, sest olen juba kuulnud hääli, et päriselt ju niimoodi ei olnud minu emaga. Ei olnud jah. See film ei ole eluloofilm, vaid on kokku pandud erinevate inimeste maailmatunnetusest.

Croissant läheb ahju

2011-02-27T01:35:00.004+02:00

Läheb lahti.
Kahe päeva pärast algavad minu järgmise filmi vôtted. Esimest korda elus on lähenevad filmivôtted mind teinud üsna närvi. Seda hoolimata sôpradest, kes ôlale patsutavad ja ônne soovivad. Önnetuseks olen nüüdseks teada saanud, et filmitegemine ei olegi kôige suurem ônn. Ônn saabub alles siis, kui kôik hästi välja tuleb.

Millega arvestada?
Asjade alguses on arusaam, et üldiselt jôuavad rezhissöörid filmivôtete ajaks teatud ebaadekvaatsuse staadiumisse. Selles ei ole mingit minupoolset ärapanemise soovi, vaid pigem vaatlusele pôhinevat hinnangut. Mida harvemini sa filme teed, seda suurem on psühholoogiline pinge, millele lisandub emotsionaalne vôôrandumine. Asi on lihtne. Kui sa oled hakanud mingi teemaga igapäevaselt tegelema, siis ei pruugi sa lôputu kordamise tulemusena enam aru saada, milline on Sinu teose emotsionaalne môju. Umbes nii nagu kirurgid suhtuvad surma teatava professionaalnse paratamatusega. Klassi puhul olin ma näiteks üllatunud, kui nägin esimest korda kinosaalist välja tulevad nutetud silmadega tüdrukuid. Ausalt, ma olin üllatunud.

Tüüpiline eesti film
Praegune stsenaarium teeb 180 kraadise pöörde vôrreldes "Klassiga". Tegemist on pigem melodraamaga, kus kôige nooremal tegelasel on vanust üle 50 aasta. See on täiesti piisav, et mitmed “Klassi” nooremad fännid oleksid pettunud. Mis teha? Lugu räägib ühest eesti naisest, kes läheb pôetama Pariisi ühte rikast väliseesti daami. Ega seal palju ei juhtugi, peale selle, et sellele eesti naisele hakkab tema Pariisi elu meeldima. Selliselt kôlab see nagu tüüpiline euroopa film, mida Eestis ka eesti filmiks kutsutakse. Ometi tahan ma seda lugu rääkida.

Filmiprojekti algus oli väga raske. Stsenaariumi esimese versiooni kirjutasin 2005 aastal. Sellest ajast saadik on seda koos kahe prantsuse kaasstsenaristiga ümber kirjutatud 30 korral. Selle käigus on ka film ise muutunud. Kui ta alguses oli omamoodi must komöödia, siis hiljem muutus ta realistlikuks elulôpu draamaks ja praegu on tegemist poeesia kalduvusega mainstreami looga, mida ei ole liiast ka Tuhkatriinu looks kutsuda. Selle kirjutamise jooksul pidin endalt mitu korda küsima, kas ma tunnen ennast ikka veel ära selles stsenaariumis. Tôsi on seegi, et kôik need ümberkirjutused ei tee stsenaariumi alati paremaks, vaid teinekord nad lihtsalt muudavad lugu. Meie puhul ma ei saa süüdistada türanniakalduvusega produtsente, vaid pigem rahastajaid, kuna stsenaariumi mingid vahepealsed versioonis said prantsuse fondidelt ka äraütlevaid vastuseid. Nii ma olingi pidevalt valiku ees, et kui ma soovin filmi tegemist, siis pean aga jälle ümber kirjutama.

Karjäärimanagemendi küsimused
Vôib-olla tegin ka vea. Viimati filmisin ju mängufilmi 5 aastat tagasi. Kuna olin televisioonist ära tulnud, siis läksid ka minu sissetulekud vabalangusesse. See on mitmes môttes isegi hea. Kui Sul auto ülalpidamiseks raha ei jätku, siis ma olen alati arvanud, et jalgrattaga sôites oled elule lähemal. Samal ajal lôppesid tegelikult môôdunud aastal ka selle filmi ettevalmistuseks ette nähtud rahad ja ma olin silmitsi olukorraga, et kui sel sügisel ei oleks sündmuste arengusse pööret tulnud, siis oleks mu pangaarve olnud ühemôtteliselt nullis. Sinna juurde lisandus ka üsna lihtsakoeline masendus.
Kui seda eelnevat lôiku vaadelda kainelt, siis vôib küsida, kas ei olnud tegemist juhtimisveaga. Pean silmas, et nii masendus, kui rahapuudus on üsna prognoositavad nähtused. Vôib-olla oleks pidanud veel tegema paar madala eelarvega filmi, mille käigus oleks selgunud me tegelik väärtus? Ja siis oleks olnud selge, kas Prantsusmaale on môtet trügida vôi mitte.

Probleemid filmi arendusega Prantsusmaal
Igal juhul juhtus nii, et kui järsku nôustus filmis mängima üks staar, oli olemas ka prantsuse EFS-i toetus. Sealt edasi olen aru saanud, et prantsuse filmide rahastamine tekitab samavôrd nurinat, kui Eestis. Ehkki seal tehakse 260 filmi aastas, mis tähendab 5 esilinastust iga nädal. Senikaua, kuni ma olin lihtsalt üks aborigeen heade produtsentide kätes, ei olnud üldsegi garanteeritud, et mu stsenaarium heakskiidu leiab. Otsustavaks kujunes siiski ühe staari lisandumine.
Kui läks aga lahti filmi ettevalmistus, siis selgus mulle, et Eestis on filmi teha lust ja lapsemäng. Kaks kuud otsiti Pariisis ühte suurt korterit, kus toimuks enamus tegevusest. Ja alles eile tuli kinnitus, et me oleme ühe korteri rendilepingule lôpuks allkirja saanud. Siis kujutage ette, et üks stseen peaks toimuma ühes suures parfüümipoes, umbes nagu Sephora. Selgus aga, et 3 suuremat parfüümiketti on tegelikult ühe omaniku käes, kes absoluutselt ei hooli, et tema poodides toimuks filmimine. Neil läheb niigi hästi. Lähiminevikus oli toimunud suhteliselt aimatav lugu. Ühel hetkel môeldi välja ka parfüümi- ja kosmeetikakaupadele nn. kaubamaja versioon, mis mône aastaga sôi välja kôik väikesed parfüümiärid. Umbes sama on ju toimunud ka näiteks kinodega, kus multiplexid on välja söönud väikesed kinod.
Seejärel ôpid filmi planeerimist Pariisi moel. Kui sul on ühes kvartalis vôtted, siis ei tasu samal päeval planeerida midagi teise kvartalisse, sest kôikide veoautode ümberliigutamine päevasel ajal on Pariisi jaoks ületamatu logistiline probleem. Kui näed kohvikut, siis tea, et seal kus müüakse tubakat, küsitakse ka automaatselt suuremat rendihinda filmivôtete jaoks. Soovid öösel filmida Eiffeli torni, siis selle eest tuleb maksta torni valgustuslahenduse autoritasusid. Kogu Pariisi metroo peale on vaid kaks peatust, kus lubatakse filmida.
See väike video näitab stseeni, mida oleks pärisfilmis ootamatult raske filmida. Igalt inimesega tuleb sôlmida leping ja ilmselt öeldaks, et parem on kasutada kontrollitavaid extraid ja lisaks lôputud läbirääkimised metroo ametnikega.
Kokkuvôte, kui sa teed Pariisis väikese eelarvega sôltumatut filmi, siis see on väga keeruline. Vôib-olla see on ka seletus, miks keskmine prantsuse film tundub mulle nii steriilne. Vastus, natukesegi elu panemine filmi on lihtsalt nii keeruline ja kallis.

Prantslaste jaoks on tegemist prantsuse filmiga.
Eesti andis meile maksimumraha, aga Pariisi kontekstis jäi eesti osalus sellega vähemusse. Seega on umbes 70% osas prantsuse rahadega tehtavas prantsuse filmis meil ka kohustus anda tööd prantslastele. Nii on kogu meeskond peale minu prantsuse oma. Kôik nad on toredad, aga eestlastega oleks olnud lihtsam. Ainus eesti peaosaline on Laine Mâgi, keda mu prantsuse produtsendid suisa jumaldavad. Ta on kangelaslikult ôppinud viimase aasta jooksul prantsuse keelt. Ônneks ei pea tema tegelane sugugi veatult rääkima, sest tegemist on ju eesti naisega, kes Pariisis räägib täpselt nii hästi vôi halvasti, kui üks eesti naine seda teeks. Viimased kuud on ta töötanud ühe keeletreeneriga, kes töötab ise Arian Mnoushkini “Päikeseteatris” ja kelle ülesandeks ongi panna välismaa näitlejaid rääkima prantsuse keeles. Samal ajal ei ole Lainel perekondlikel pôhjustel üldse mitte lihtne olla eemal Eestist. Ta on väga tubli.

Me filmime uue digikaameraga - Arri Alexa. Selle kaamera kohta on öeldud, et nüüd on 35 mm lint surnud. 2010 aastal suri 35 mm filmilint. Tegemist on nii haruldase kaameraga veel, et kui me soovisime üheks päevaks saada kahte kaamerat, siis öeldi, et see on vôimatu. Neid lihtsalt ei ole. Samas on järjekordse “Asterixi” filmi käsutuses kogu aeg 7 Alexa kaamerat. Selle filmi eelarve on ka 20 korda suurem meie omast.

Igal juhul nüüd vôtted algavad. Ma palun igaks juhuks ajakirjanikelt ette vabandust, kui ei soovi väga selle filmiga uhkeldada vôi sellest lihtsalt pajatada. Samas halada ka ei soovi, sest teoreetiliselt vôiks see ikkagi veel olla hea film. Ma tôesti ei tea veel, mis saab.

Kultuuritust ei ole olemas

2011-01-09T11:56:00.002+02:00

Essee

Ma nägin oma vanaema nutmas kahel korral. Esimene kord siis, kui see seakasvatajast talunaine pidi paluma oma jahimehest naabrit, et too lôpetaks surmatôppe jäänud koera piinad. Tol korral oli lask jahipüssist koerale kôige ôilsam viis lahkumiseks, sest koera ei tapetud ju nii nagu lammast vôi siga. Teinekord nuttis ta juba siis, kui voodihaigena ei tulnud surm talle piisavalt kiiresti. Ta arvas, et on kôigile teistele koormaks.
Kas see naine oli paha inimene, et ta ei lugenud minu mäletamist mööda iial midagi muud peale piibli ja vahel ka kalendriraamatut? Ah jaa, ka kohalikku ajalehte tükati. Tean kindlasti inimesi, kes taolisi talunaisi peavad kultuurituteks. Kuna ma tahaksin vaielda, siis vaataks veidi ligemalt seda, mida me kultuuriks peame.

Kas kultuur ôilistab inimest?
Me elame maailmas, kus käibtôena visatakse aeg ajalt ôhku môte, et kultuur ôilistab inimest, pidades selle all silmas, et ainult raamatut lugev ja ooperit kuulav inimene on hea inimene. Kultuur päästab maailma. Samas teame ajaloost, et Hitlerile meeldis Wagner, Stalin armastas kinokunsti ja Pol Poth oli juba oma Pariisi ôpingute ajal lugenud rohkem raamatuid kui Jüri Môis. Kummatigi, kui praegu peaks tegema vahekokkuvôtte, siis paistab Jüri Môis parem inimene kui Pol Poth.

Taas kultuuri defineerimisest ja selle sôna kasutamisest
Vôib-olla on asi selles, et meil on kônekeele tasandil paras segadus kultuuri môistega? ? Igaüks, kes veidigi jälgib sôna “kultuur” kasutust, näeb et üheaegselt on kasutusel vähemalt kaks erinevat definitsiooni. Kôige tavalisemalt tähendab kultuur meie kônepruugis kunsti, kirjandust, muusikat ja kôike, mida vôiks nimetada ka loominguks. Selles tähenduses on kultuur väärtus iseeneses, nii et aeg ajalt on vôimalik dramaatiliselt hüüda: “Nad ei hooli kultuurist?” vôi “Kultuuri ei toetata piisavalt?” Ajalooliselt on taoline kultuuri defineerimine suhteliselt hiline, sest antiikajal samade nähtuste kirjeldamiseks pigem mitmuses sôna “kunstid”, millel olid omad muusad, samal ajal kui sôna “kultuur” tuleneb ladinakeelsest sônast colere, mis tähendab “harima”. Kui Vergilius kirjutas oma pastoraalse “Georgica” 29. eKr, siis kasutas ta seda sôna just maaharimise tähenduses. Ehkki vaid veidi varem oli Cicerost maha jäänud metafoor, milles ta märgib: “Nii nagu pôld, ükskôik kui viljakas ta ka ei oleks, ei anna saaki harimiseta, niisamuti on lood inimesega ilma hariduseta.” (Tusculanae, II, 13). Ometi läheb vähemalt viisteist sajandit, et selle sôna maaharimise tähendus tähendus nihkuks lôplikult kunstide suunas, kus me teda praegu tunneme.
Kummatigi eksisteerib veel teine kultuuri tähendus. Romantikahôngulisel 19. sajandil, mil kunstnikud ja kirjanikud olid inimvaimu hoolsate harijatena juba kinnistanud kultuuri ja kunstide raudse seose, toimub kultuuri môiste kasutuses veel üks areng. Selle näiteks oleks Edward Burnett Tylor töö. See tuntud kultuurievolutsiooni teoreetik ja sotsiaalantropoloog, kirjeldab 1871. aastal kultuuri laiema nurga alt, mille kohaselt on kultuur "tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid ja kôiki muid vôimekusi ja harjumusi, mida inimene vôib omandada ühiskonna liikmena. »

Tänapäevasesse keelde panduna vôiks ütelda, et kultuur on kui môtteline tarkvara, mis jookseb inimeste kui sotsiaalbioloogilise riistvara peal. Taolise akadeemilise defineerimise eripäraks on see, et kultuurile ei saa anda eetilist hinnang väljaspool kultuuri ennast. Seega mingi inimese vôi ühiskonna kultuur on kas nii- vôi naasugune, kuid inimene ei ole iial ilma kultuurita. Ja samamoodi ei ole ükski kultuur iseenesest halb vôi hea, kuid nad kannavad erinevaid eetilisi hinnanguid.
Siin toodud môttekäigus ei ole midagi originaalset. Minu enda jaoks on aga ikkagi üllatav, et kuigi me akadeemilises kirjanduses kohtame peamiselt kultuuri antropoloogili definitsioone, siis tavalises kônekeeles on endiselt käibel konstruktsioon, mis eirab teaduse kônepruuki. Järele môeldes ei ole see mitte lihtsalt huvitav tähelepanek, vaid kui vale diagnoos. Näiteks ei saa me öelda, et kultuur iseenesest ôilistab inimest, sest iga inimene on juba niigi osa mingisugusest kultuurist. Veel hullem on see, et kui me tavakeeles räägime kultuurist, muutub looming omaette eesmärgiks ja me tegelikult ei pruugigi rääkida nendest tegelikest väärtusest, millest kultuur koosneb. Tagasi tulles minu vanaema näite juurde, saab selgeks, et teda ei ôilista mitte manipuleeriv kônekeelse “kultuursuse” môiste, vaid môned väga konkreetsed väärtused, mis olid tema kultuuri alustaladeks. Kui aga kôneldakse kultuuritusest, siis on tegemist alati vaid ühe kultuuri sallimatusega teise suhtes.

Mis on eesti kultuur?
Ma ei oska seda loomulikult lühidalt defineerida. Meist igaüks oskab mônevôrra kirjeldada seda eesti kultuuri, millele toetudes vôeti vastu emapalga seadus, pandi püsti Vabadussôja sammas ja küsiti entusiastlikult laenu kuni krediidikriisi saabumiseni. See kultuur ilmutab ennast läbi internetti tarbiva kodanikkonna protsendi ja joodud alkoholi hulga. Lôpuks on eesti kultuur seegi, kuidas me räägime iseendast interneti kommentaariumites ja millise tundega me kohtume lauluväljakul. Iga kord, kui riigikogu koguneb mônda seadust vastu vôtma, on nende käitumine programeeritud selle kultuuri poolt, sest inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele. Lôpuks vôib öelda, et kultuur programmeerib sellegi, kas me oleme loomult optimistid vôi mitte. Kas me tuleme valitsuse kärpekavade peale tänavale autosid süütama vôi mitte? Kas me pôgeneme ohu korral välismaale vôi mitte? Nendest vastustest koosnebki meie kultuur.
Kultuuri kui vaimse elukeskkonna probleemiks, on tema muutuste kontrollimatus. Olen minagi kuulnud viimati kasvôi Vikerraadiost tulnud Rein Pakki kultuurikommentaarist, et kui kultuur on kôikehôlmav, siis peaks igaüks meist tegelema nende üksikute väärtustega, millest suur kultuur koosnebki. Tundub ju loogiline, et keegi ei taha tahtlikult rikkuda oma elukeskkonda. Minimaalselt tähendab kultuur eksisteerivate tähenduste pidevat ülekordamist, kuid praktikas on muutunud kasvôi jôulude tähendus vôrreldes sellega, mida see püha tähendas meile veel kakskümmend aastat tagasi. Kas me soovisime, et jôulude jôuline kommertsialiseerumine toob kaasa kohatise tôrjereaktsiooni? Niisamuti vôiks arvata, et meie kultuuri viimase kahekümne aasta jooksul kôige enam môjutanud sammuks oli eraomandipôhise majanduse legaliseerimine. See samm aktualiseeris seni veidi tagasihoitud varanduse kogumise teema. Ei, ärge arvake, et ma oleksin eraomandi vastane. Juhin vaid tähelepanu , et julgus, millega vôeti enne Masu pangalaene, oli selgelt kultuuriliselt ettemääratud. See oli puhtalt môtlemises kinni, sest inimesi ei ajanud taga ükski Maslow püramiidi baasvajadustest. Nüüd aga vôime küsida, kas me soovisime sellist kultuuri?

Kuidas üldse kultuur muutub ajas?
Laias laastus vôib selle jagada kaheks. Kôigepealt nii nagu roomlased ütlesid tempora mutantur et nos cum illis. Objektiivselt muutuvad olud sunnivad meid pidevalt tegema väikseid mööndusi pidevatesse kordamistesse. Kuid teiselt poolt on meile kingitud kohatine enesekindlus, et vôime ka oma vaba tahtega maailma paremaks muuta. Kindel on aga ka see, et meie vaba tahe on pidevalt pommitatud erinevate “môjuagentide” poolt. Näiteks kui 19. sajandi alguses kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus ja tekkis eeldus, et nimetul maarahval tekiks koos jôukusega ka kihelkonnaülene eneseteadvus, siis just samal ajal jôudis läbi saksa kultuuriruumi Eestisse rahvusromantika ideed. Need peamiselt sakslased, kes 1838. aastal asutasid Ôpetatud Eesti Seltsi (Gelehrte Estnische Gesellschaft), ilmselt ei aimanudki, kui oluliselt nad muudavad selle maarahva kultuuri. Vastandina varasemale diskursusele ei olnud mingi ühiskonna ühendavaks nimetajaks mitte jumala poolt määratud valitseja, vaid rahvuslik ühtsus. Tänase eesti kultuuri jaoks ei ole olnud suuremat môjuagenti, kui saksa valgustusfilosoofia ja prantsuse revolutsioon, mille järelkaja aitas ka Saksamaal kultuuriliselt ühineda. Igal juhul oli tulemuseks eesti rahvuse kaasaegne eneseteadvus.
Selle ajaloolise ülevaatega vôiks pikalt jätkata. Ma olen valmis uskuma, et eesti kultuuris on ka täna alles nii Kristjan Jaak Peteresoni hüüatusi selle maa keelest, kui ka Matthias Johann Eisen arutlusi eestlaste muistsete usundite järelmôjudest, kuid rohkem eelistan ma praegu vaadelda meie kultuuri kaasaegsete môjude risttules.

Mis muudab meie kultuuri täna ?
Nüüd aga esitame küsimuse, et millised on tänased muutuste môjuagendid? Kui vaadata eesti kultuuri väliseid märke, siis on proportsioonid väga ilmekad. Iga paari aasta tagant on meil vôimalik näha laulukaare all paarisada tuhandet inimest ja samal ajal töötlevad samasuurt auditooriumi iga päev ka näiteks Öhtuleht ja Kanal 2 ôhtune programm. Telesaadete auditooriumite suuruse pôhjal vôib metasotsiaalsetest probleemidest vôi kunstidest huvitatud hard-core auditooriumi hinnata umbes 10% elanikkonnast, mis tähendab, et teatri ja ERSO ja kirjanduse môju eesti kultuurile on assümeetriline. Mônda elanikkonna kihti môjutab see väga, samal ajal kui suurem osa ühiskonnast saab kunstide môjust osa vaid kaudselt. Teine näide on veelgi paradoksaalsem. Eeldame, et Eesti elu juhivad valdavalt kôrgharidusega inimesed, kes on ühiskonnas vähemusgrupiks. Nende eelistatud uudistesaateks on Aktuaalne Kaamera ETV-s. Neid inimesi aga valivad riigikokku ühed teised kodanikud, kes vaatavad Reporterit Kanal 2. Ja viimaseid on tunduvalt rohkem. See sunnib mind arvama, et Reporter on reaalkultuuri môttes môjusam kultuuriagent Eestile, kui näiteks rahvusooper. Iseküsimus, kas ma sellega rahul olen.

Eestivälised tegurid
Suurim väline môjutegur on aga telekommunikatsiooniga pakutav “globaalne küla”, kus domineerib anglo-ameerika kultuur. Siin tuleks eristada tehnoloogia arengut ja selles liikuvat sisu.
Kui te vaatate kasvôi eesti meedias esitatavaid välisuudiseid, siis rôhuvas enamuses on need tôlgitud inglisekeelsetest allikatest, sest teisi keeli osatakse tunduvalt vähem. Parimaks näiteks on küsimus, et miks teavad eestikeelse meedia jälgijad üht-teist Paris Hiltonist, aga praktiliselt ei midagi prantsuse vôi saksa seltskonnadaamidest? Hea loo jutustas kord üks prantsuse kohtunik, kelle poole pöördus süüalune sônadega: “Teie ausus,...” Paraku prantsuse kohtus nii ei räägita, kuid süüalune, kes oli varem kohut näinud vaid ameerika filmidest, ei osanud seda muidugi kahtlustada. Vaatame aga lähemalt, mis toimub toimub, kui me vaatame head ameerika filmi? Ühest küljest saame kindlasti otsitud emotsionaalse laengu, samas omandame teatud kônepruuki ja vôtame eeskuju filmis näidatud materjaalsest kultuurist. Neist filmidest saame abi nii individualistliku maailmapildi toetuseks, kui ka perekondlike väärtuste alahoiukuks. Varjatult aga mööname samuti, et nemad seal oskavad filme teha ja seetôttu on neil seal metropol, samal ajal me iseennast paigutame automaatselt perifeeriasse. Sealt ainult samm eemal on arusaamine, et elu välismaal on lahe.
Tähtsuselt järgmine on kindlasti välismôju esineb vene faktorina. See üks teine kultuuriruum elab meiega kôrvuti kohati läbipôimudes. Alles hiljuti olin veidi üllatunud, kuipalju eesti inimesi teadis Facebooki vahendusel sellest, mis toimus vene telekanalites aastavahetusel. Vene faktor ei pruugi tähendada nôustumist ja vôib täpselt sama vôimsalt kutsuda eesti kultuuriruumis esile igivaenu, mis toitub peamiselt sellest, et vene môjusfäär on siinsamas ja ei lase ennast unustada.

Kas me peaksime ise osalema rohkem oma kultuuri muutmises?
Mainisin siin kolme môjukeskust meie kultuurile: Eesti meedia, “globaalne inglise keelega determineeritud küla” ja vene naabrus. See nimekiri ei ole loomulikult lôplik. Vôiks ju öelda, et näiteks iga astrofüüsika alal kaitstud doktoritöö on alasti propaganda teaduslikku maailmavaate toetuseks Eestis. Niisamuti nagu eesti keeles esitatud uudised propageerivad maailmapilti, kus eesti keeles vôib ajada kôiki asju, ent ometi jääb mulle hinge kahtlus, kas me ise ikka teeme midagi, et luua üks vastukaal kultuuri sotsiaaldarvinismi vôôrandunud môjudele. Meie kultuur on pidevas môjutuste tuules, nagu ôhupall, mida ümberringi seisvad inimesed üritavad puhuda neile soovitud suunas. Selle vahega, et kultuuri puhul ei hooligi enamik môjuagentidest, mis suunas nad palli puhuvad. Nad lihtsalt avaldavad môju, hoolimata sellest, et tulemus vôib olla vastupidine nende endi maailmanägemusele.

Lôpuks avaldab meie kultuurile môju ka riik ise. Aga milline see môju on? Kuna riik on ju ise üks kultuuri tunnustest, nii mul ongi teinekord hirm, et meie riik vôibki vabalt olla kôikide môjude summa, ilma olulise eneseteadvuseta. Samal ajal on ju riigi eesmärk parima vôimaliku elukeskkonna loomine oma kodanikele. Seejuures siis ka vaimse elukeskkonna loomine.
Ei ole kultuuritust, on vaid vaimne keskkond, milles me elame. Ja meil on veel olemas teatav usk vabasse tahtesse, et me suudame oma elukeskkona môjutada.

Klassi sarja 7. osa - telgitaguseid.

2010-12-26T12:40:00.008+02:00

Nüüd kus telesari “Klass: elu pärast” on eetris ära olnud, tahan rääkida mônest môttest. Öigemini selgitada peamiselt selle viimase osa tekkelugu, sest nagu ikka jääb palju kaalutlusi ekraanilt välja.

Algus
See oli umbes 2 aastat tagasi, kui Gerda Kordemetsa pealekäimisel hakkasime esimest korda tôsiselt môtlema telesarja tegemisele. Gerda ütles tookord midagi sellist, et mul on tekkinud kohustus jätkata, sest neid noori, kes ootasid mingit vastust filmis tôstatatud küsimustele, oli liiga palju. Hiljem kujunes küll välja, et Gerdast endast saigi selle sarja hing. Tänud talle.
Esimene asi, mida me tegime oli ühe simulatsiooni läbiviimine. Seal osalesid üks advokaat, üks alaealiste asjade prokurör, üks psühholoog, üks ajakirjanik ja loomulikult Klassi näitlejad. Esimese asjana olid kôik veendunud, et taoline juhtum asetaks kôik osalised äärmiselt suure surve alla. See oleks ju juhtum, kus Eesti ôigussüsteem töötaks sisuliselt kogu maailmameedia tähelepanu fookuses. Loomulikult tooks see kaasa poliitilisi kaalutlusi kogu see juhtum vôimalikult kiiresti ja eeskujulikult lôpetada. Me ei pühendanud sarjas olulist tähelepanu näiteks tôsiasjale, et seda juhtumit loomulikult ei uuriks mitte üks uurija, vaid seal peal oleks terve meeskond. Sari ei väida ka vastupidist, kuid kuna lugusid räägitakse noorte inimeste vaatevinklist, siis nemad ei pruugi arugi saada, kui suur masin on neid menetlemas.

Prokuratüüri kaalutlused
Niisamuti sai kohe alguses selgeks, et nende noorte inimeste katsed üht-teist varjata ilmselt kukkuks kiiresti läbi. Me lähtusime esialgu eeldusest, et klass üritab varjata rannastseeni, sest nad ju kôik said tegelikult aru, mis oli juhtunud. Kuid kui me simulatsiooni käigus tegime ühe ülekuulamise, kus prokurör pinnis Andersit (Lauri Pedajat), siis ma olin isegi hämmastunud kui veenvalt kisuti lahti kôik loogikavead noore kurjategija jutus. Kôik viis selleni, et prokuratuur sai simulatsioonil suhteliselt kiiresti jälile kiusamisele ja “kehalisele väärkohtlemisele”, mis eelnes tulistamisele. Sel hetkel toimus midagi väga huvitavat. Nimelt pidas “prokuratuur” aru, kuidas selle sasipuntraga edasi minna ja nad otsustasid, et esitavad koolikiusajatele eraldi süüdistuse ja pakuvad neile kohe ka lihtmenetlust. Teiste sônadega otsustati kaks juhtumit üksteisest selgelt eristada ja kiusajatega kiiresti ühele poole saada ilma suurema meediakärata. Kuna on selge, et Kaspari juhtum on niigi väga suure kella küljes. Samas mööndi, et see strateegia sisaldab ka teatud avaliku suhtlemise riske.

Politsei, kohtud ja avalik suhtlus
Üleüldse oleks taoline juhtum taas kohtusüsteemi avalike suhete proovikiviks. Süsteemi sees vaadatakse ajakirjandusele, kui ohule. Kui ma küsisin näiteid juhtumitest, kus ajakirjanduse tegevus on otseselt takistanud uurimist, nimetati mulle ilma kôhkluseta, et Veronika Dari tapmise juurdlusematerjalide lekkimine aitas otseselt hoiatada tegelikku tapjat, mistôttu juurdlus venis. Niisamuti “Amigo” turvameeste peksmise juhtumis oli ajakirjanduse sekkumise tulemuseks see, et ajakirjanduse poolt hoiatatuna kôrvaldasid peksjad asitôendina kasutatava videosalvestise enne, kui politseinikud saabusid. Seega vôib aru saada, et ajakirjanduse ja süsteemi suhted ei ole kôige sôbralikumad. Kuid samas on selge, et taolise suure juhtumi puhul hakkab ajakirjandus igal juhul kohut môistma kiiremini kui kohtuveskid jahvatavad. Olgu siis tegemist Pronksiöö mässuleôhutajate vôi maadevahetuse juhtumiga, ajakirjanduses oli otsus juba ette ära langetatud. See aga tekitaski olulise avaliku ôiglustunde konflikti, kui Pronksiöö puhul toimus ôigeksmôistmine. Tegelikult oli peamine probleem selles, et ajakirjandus ei saanud alati informatsiooni ja ega nad ei hoolinudki protsessi tegelikust käigust. Nii ju tihti ei môisteta, et lisaks ôiglustundele toimub kohtupidamine väga paljuski tehniliste reeglite järgi. Kohtunik saab oma otsuse langetada ainult selle pôhjal, mida prokurör küsib. Kui on valesti küsitud, siis ei ole ka süüdimôistvat otsust.

Antud koolitulistamise hüpoteetilise juhtumi puhul vôisime vaadata nii ameerika kui ka soome ajakirjanduse reaktsioone. Täiesti ilmselt domineeris üsna sarnane suhtumise muster. Kôigepealt on shokk ja siis nôutakse igal juhul mingite süüdlaste avalikku hukkamist. Keegi peab kohe oma kohast ilma jääma, kedagi aga tuleks veelgi karmimalt karistada. Seejärel tuleb teine arusaamise laine, milles selgub, et vôib-olla esialgu esitatud süüdistused ei olegi kôige ôigemad. Ja siis algab vihane diskussioon, mis ongi nende kultuuride jaoks lakmus paberiks.

Klassi filmile järgnevatest kommentaaridest lugesin välja, et ka Eesti ühiskond jaguneks vägagi teravalt kaheks taolise koolitulistaja protsessi küsimuses. See aga tôstatab kohtu jaoks väga olulise küsimuse: “Kas ühiskond ikka saab aru, mida kohus teeb?” Lôppkokkuvôttes ei ole ju kohus kusagilt kôrgemalt poolt määratud, vaid peabki esindama ühiskonna enda ôiglustunnet. Reaalsus on see, et meie ühiskond ei saa alati aru, mida kohus teeb. Pôhjuseid on erinevad, aga tulemus on teinekord sama, mis üldisema demokraatikriisi puhul. Kui kodanikud ja kohus ei saa üksteisest aru, siis kaob ka usaldus ja ôiglustunde keskpunkt paigutub juba väljaspoole riiki.

Määratud kaitsjate dilemmad
Selle simulatsiooni käigus juhtus veel üks huvitav asi. Noor kaunis naine, kes mängis advokaati, selgitas, et määratud kaitsjad üldjuhul eriti ei huvitu oma kaitstavate hingeelust. Praegu on see süsteem veidi muutunud, kuid veel paar aastat tagasi olid määratud kaitsjad enamasti noored tööga ülekoormatud ja neil on tihtipeale 4-5 sarnast juhtumit käes. Seetôttu jälgivad nad peamiselt vaid seda, et süüdistatava ôigusi ei rikutaks. Kummatigi juhtus, et sedavôrd, kuivôrd see meie simulatsiooni "advokaat" sai teada, mis Kaspariga oli juhtunud, muutus ta kaitse tunduvalt aktiivsemaks. See seik sai minu jaoks Ingridi tegelaskuju alguseks.

Kui aeg sai juba küpseks, et hakata ka tegelikult Klassi telesarja 7. osa stsenaariumit kirjutama, siis Margit Keerdo tegi ära suure töö esimese versiooniga. Oli tunda, et ka tema oli konsulteerinud juristidega, sest süüdistuse ja kaitse tektsid olid pikalt välja kirjutatud. Liiga pikalt, et me oleksime saanud kogu protsessi tegelikku kulgemist ühes telefilmis näidata. Osalt tekitas see mulle ka teatud süütunde, et me lihtsustame ehk liiga palju. Ent olgu.

Olime Gerdaga rääkinud, et telesarja idee on pakkuda lootust. Isegi, kui see ei ole alati realistlik. Tühja sellest. Me ju tahame loota ja lootuse sisuks on ikka, et realistlikud sünged nägemused ei täituks. Tegelikult tahaks ma ka edasipidi pigem olla muinasjutu jutustaja, kui iga hinna eest püüda realismi pakkuda.

Sel hetkel sattusin üpris juhuslikult rääkima Kaja Kallasega, kes sel hetkel ei olnud veel poliitik, vaid lihtsalt vandeadvokaat, keda konkurentsiôiguse ja energeetika vallas peetakse Eesti üheks kôige kôvemaks tegijaks. Tuli välja, et ka tema oli nooremas eas (ta on praegugi veel väga noor) olnud määratud kaitsjaks. Kaja rääkis ühest episoodist, mis mulle väga meeldis. Juttu oli sellest, et ühte büroosse minnes oli tal kokkulepe, et ta ei vôta asju, millesse ta ei usu. Hiljem oli ta küll vähemalt ühel korral pidanud kaitsma ka meest, kelle versiooni ta ei uskunud, aga sealt tuli ka välja tema kui advokaadi credo – kui sa teed oma tööd ainult raha pärast, siis sa kaotad. Ehkki inimesi on igasuguseid. Loomulikult on ka advokaate, kes ongi täiesti küünilised ja valmis kaitsma ükskôik mida. Kaja aga ütles, et tema niimoodi ei saa. Talle meeldib ennast investeerida ja uskuda oma kaitsealuste tôesse. Seda enam, et tihtipeale ei olegi näiteks konkurentsiôiguse vallas ühte moraalset tôde, vaid ainult erinevad vaatenurgad.

Mina küsisin seepeale, et millised olid tema suhted nende alaealistega, kellele ta oli määratud kaitsjaks? Tuli välja, et need noored olid tihtipeale üsna segaduses, teinekord ka ülbed ja muidugi valmis väga lihtsalt haakuma oma advokaadi külge. Samal ajal on tôepoolest selge see, et sa ei saa oma tööd teha, kui sa kôigile hinges aina kaasa elad. Läbipôlemise oht on liiga suur. Ometi on veidi suurema usalduslikkuse tekkimise vôimalus väga kerge. Psühholoog seletas meile juba simulatsiooni ajal, et on väga vähe tôenäoline, et Kaspar suudab iial päris “normaalseks” saada. Kôige tôenäolisemalt on ta endiselt sellises shokis, et ta loodaks vaid kôige selle maksimaalselt kiiret lôppu. Ja täpselt samamoodi on igas meeleheites olemas lootusekiir, et vôib-olla me siiski ei ole päris üksi.

Siin pildil on fundamentalistist rezhissöör ja oma pôlvkonna kaunemaid näitlejannasid, kes küsib endalt kuhu ta ometi on sattunud?

Laura ja Kaja
Selle vestluse peale palusin ma Kaja nôustuks kohtuma meie 7. osa Ingridi Laura Petersoniga. Laura oli minult eelnevalt küsinud, et kuidas ma kujutan ette seda advokaati. Palun väga, ma näitasin talle Kaja. Kohtumine lôppes sellega, et Kaja nôustus andma Laurale ka ühe jaki, millega ta ise on kohtus käinud. Samas oli selles kohtumises ka midagi naljakat. Laura on oma olemuselt veidi luuleline ja pehmem, kui Ingrid. Mina aga soovisin, et ta räägiks eriti loo alguses väga kindla diktsiooniga ja pigem külmalt. Samal ajal ei ole ka Kaja mingi ranguse etalon, kui teda kohata mitteametlikus lôunalauas. Ma ei ole küll ise näinud, kuid alles üsna hiljuti olevat ta lihtsalt naljategemise pärast kaasa teinud ansambli Regatt tantsutüdrukuna. Kummatigi pidi nüüd Laura ôppima juristide kindlat kôneviisi just sellise Kaja käest.

Ma ise mäletan oma keskkooli east vähemalt kahte noort ülikoolist naasnud naisôpetajat, kes mul tekitasid teatud värinaid kehas. Hiljem olen ma kuulnud Eestis vähemalt kahest juhtumist, kus noorel naisôpetajal on oma ôpilasega suhe. Môlemal juhul lôppes see skandaaliga, kus ôpetaja pidi seal koolist lahkuma. Vähemalt ühest suhtest sündis hiljem laps ja mônda aega kestnud kooselu. Mulle endale meeldib väga môte sellest, et armastus vôib meid tabada täiesti ootamatult. Just see annabki lootust.

Kokkuvôtteks, ma tean, et see sarja 7. osa ei ole täiuslik ja ma ei ole ka ükskôikne, et kui vaatajad seda ei usu. Ma tunnen ennast veidi ka süüdi, et mitmed viimasel hetkel tulnud juriidilised- vôi muud vanglasüsteemi puudutavad detailitäpsustused ei jôudnud stsenaariumisse. Kuid ... mul oli seda osa väga huvitav teha. Ma ôppisin palju ja kohtusin eriliste inimestega. Ma tahan teha paremini. Lisaks soovin, ma täna jôuluajal nii Laurale, Vallole ja ka Kajale ainult parimat. Uskuge mind, te kuulete nendest kôigist juba järgmisel aastal.